RESOLUTSIOONI ETTEPANEKUkrainale Venemaa agressioonisõjas antava ELi vankumatu toetuse tugevdamise ning Põhja-Korea ja Venemaa süveneva sõjalise koostöö kohta
25.11.2024-()
vastavalt kodukorra artikli136 lõikele2
Özlem Demirel
fraktsiooni The Left nimel
10‑0189/2024
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukrainale Venemaa agressioonisõjas antava ELi vankumatu toetuse tugevdamise ning Põhja-Korea ja Venemaa süveneva sõjalise koostöö kohta
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja, eelkõige selle artikli2 kohast kõigi riikide kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest mis tahes riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mis tahes muul viisil, mis on vastuolus ÜRO eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsel viisil,
–võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, eelkõige põhikirja artikli51 kohast võõrandamatut õigust enesekaitsele relvastatud kallaletungi korral,
−võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 1970. aasta resolutsiooni 2625 (XXV), eelkõige selles sisalduvaid põhimõtteid, mille kohaselt ei tohi riik teise riigi territooriumi jõuga ähvardamise või jõu kasutamise kaudu omandada ning et kõik katsed, mille eesmärk on riigi riikliku ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse või selle poliitilise sõltumatuse osaline või täielik kahjustamine, on vastuolus ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega,
−võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974. aasta resolutsiooni 3314 (XXIX), milles on määratletud agressioon kui relvajõu kasutamine riigi poolt teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil, mis on ÜRO põhikirjaga vastuolus,
−võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta I lisaprotokolli,
−võttes arvesse Helsingi lõppakti, Pariisi uue Euroopa hartat ja Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta,
−võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo aruandeid inimõiguste olukorra kohta Ukrainas,
−võttes arvesse ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) korrapäraseid aruandeid,
−võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone, mis on vastu võetud Ukraina-vastase agressioonisõja algusest saadik,
−võttes arvesse Ukraina 28.veebruaril 2022.aastal esitatud avaldust ELi liikmeks astumise kohta, komisjoni 17.juuni 2022.aasta teatist „Komisjoni arvamus Ukraina Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta“ () ja sellele järgnenud Euroopa Ülemkogu 23. ja 24.juuni 2022.aasta järeldusi ning Euroopa Komisjoni 2024.aasta aruannet Ukraina kohta,
−võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 23/2021 „Suurkorruptsiooni vähendamine Ukrainas: mitu ELi algatust, kuid tulemused on endiselt ebapiisavad“,
−võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust 03/2023 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu,
–võttes arvesse sõja keskkonnatagajärgi käsitleva kõrgetasemelise töörühma 9.veebruari 2024.aasta aruannet „An environmental Compact for Ukraine“ (Ukraina keskkonnakokkulepe),
–võttes arvesse ühenduse Initiative on Greenhouse Gas Accounting of War 1.novembri 2022.aasta aruannet „Climate damage caused by Russia’s war in Ukraine“ (Venemaa Ukraina-vastasest sõjast põhjustatud kliimakahju) ja selle ajakohastatud versioone,
–võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Põhja-Korea kohta,
–võttes arvesse jalaväevastaste miinide keelustamise ning nende hävitamise 1997.aasta konventsiooni (Ottawa leping), mille osalised on enamik ELi liikmesriike,
–võttes arvesse Venemaa muudetud tuumadoktriini ja USA valitsuse hiljutisi otsuseid suurendada relvade, sealhulgas jalaväevastaste miinide tarneid;
–võttes arvesse Põhja-Korea ja Venemaa uut sõjalise koostöö kokkulepet,
–võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,
A.arvestades, et Venemaa on pidanud alates 24.veebruarist 2022 Ukraina vastu täiemahulist agressioonisõda, millega rikutakse jõhkralt ja jämedalt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid;
B.arvestades, et Venemaa regulaarsed rünnakud energiataristu vastu põhjustavad jätkuvalt hävingut, jätavad miljonid inimesed kogu Ukrainas elektrita ning häirivad veevarustus- ja küttesüsteeme; arvestades, et rünnakud on kahjustanud ka muud tsiviiltaristut; arvestades, et Venemaa väed jätkavad Zaporižžja tuumaelektrijaama ebaseaduslikku okupeerimist; arvestades, et kogu Ukrainas on tuhanded tsiviilisikud, sealhulgas sajad lapsed, juba hukkunud, saanud vigastada või olnud sunnitud põgenema; arvestades, et ÜRO humanitaarabiasutuse OCHA hinnangul vajab 2024. aastal humanitaarabi rohkem kui 14,6 miljonit inimest ehk ligikaudu 40% Ukraina elanikkonnast; arvestades, et sõda on sundinud miljoneid inimesi põgenema, kusjuures peaaegu 4miljonit inimest on kogu Ukrainas ikka veel riigisisesed põgenikud ja üle 6miljoni inimese elab pagulasena välismaal; arvestades, et sõja tõttu on 65% leibkondadest teatanud oma sissetulekute vähenemisest alates 2022. aasta veebruarist; arvestades, et 44%-l leibkondadest on raskusi oma vajaduste rahuldamiseks piisava raha hankimisega ning 45% elanikkonnast kuulub vähemalt ühte haavatavasse elanikkonnarühma; arvestades, et 3,6miljonil inimesel on oht langeda soolise vägivalla ohvriks; arvestades, et kui konflikt pikeneb, siis kiireloomulised vajadused lähikuudel ja edaspidigi püsivad ja suurenevad;
C.arvestades, et 30.septembril2022 teatas Venemaa ühepoolselt, et annekteerib lisaks varem annekteeritud Krimmi poolsaarele veel Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja, s.o Venemaa poolt osaliselt okupeeritud Ukraina oblastid;
D.arvestades, et inimesed kogu Euroopas on selle sõja pärast sügavalt mures, kuna see võib kaasa tuua tuumariikide vahelise sõja;
E.arvestades, et hiljutiste küsitluste kohaselt pooldab enamik ukrainlasi läbirääkimiste alustamist ja sõja võimalikult kiiret lõpetamist; arvestades, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on teatanud vajadusest lõpetada sõda diplomaatiliselt 2025.aastaks;
F.arvestades, et 2022. aasta märtsis ja aprillis toimusid Istanbulis Venemaa ja Ukraina vahel otsesed rahukõnelused, mille käigus arutati võimalikku rahulepingut;
G.arvestades, et Ukrainas toimuv sõda on toonud mõlemal poolel kaasa sadu tuhandeid inimohvreid ning mitme sõjaväeanalüütiku sõnul ei ole konfliktile tõenäoliselt lähiajal sõjalist lahendust; arvestades, et sõjas võitlemast keelduvate sõjaväe desertööride arv kasvab pidevalt nii Ukraina kui ka Venemaa poolel;
H.arvestades, et Ukraina relvajõud sisenesid Kurski oblastis Venemaa territooriumile ja okupeerisid ligikaudu 1260km² suuruse ala; arvestades, et Venemaa on okupeerinud Ukraina territooriumist rohkem kui 100000km²;
I.arvestades, et mitmed Euroopa riikide valitsuste esindajad on teatanud vajadusest Euroopa täiendava ümberrelvastumise, sealhulgas tuumarelva järele;
J.arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ja mõned liikmesriigid on väljendanud vajadust kaotada kõik ELi riikide poolt Ukraina valitsusele antud relvade kasutamisele seatud piirangud ning võimaldada Ukrainal kasutada neid relvi Venemaa territooriumil sõjaliseks tegevuseks;
K.arvestades, et EL on eraldanud Ukraina relvajõudude võimete tugevdamiseks rahalise ja sõjalise toetusena miljardeid eurosid;
L.arvestades, et alates sõja algusest on EL ja liikmesriigid teinud Ukrainale kättesaadavaks üle 167miljardi USA dollari rahalise, sõjalise, humanitaar- ja pagulasabina; arvestades, et 2024. aasta juulis tegi EL kättesaadavaks esimese osa Venemaa tõkestatud varadest kasutatavatest vahenditest summas 1,6 miljardit USA dollarit, mis suunatakse Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Ukraina rahastusse, et tugevdada riigi sõjalist võimet ja toetada riigi ülesehitamist; arvestades, et EL alustas 2024. aasta juunis Ukrainaga ametlikult ühinemisläbirääkimisi;
M.arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu II kohtueelne koda andis 17. märtsil 2023 välja vahistamismääruse Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Vladimirovitš Putini ja Venemaa Föderatsiooni presidendi kantselei laste õiguste voliniku Maria Aleksejevna Lvova-Belova suhtes;
N.arvestades, et USA presidendi Joe Bideni administratsioon on andnud Ukrainale loa kasutada USA tarnitud kaugmaarakette löökide andmiseks veelgi sügavamale Venemaa territooriumile ja suurendada relvade, sealhulgas jalaväevastaste miinide tarnimist;
O.arvestades, et Ottawa lepinguga, mille on ratifitseerinud enamik liikmesriike, keelatakse jalaväevastaste miinide kasutamine, ladustamine, tootmine ja üleandmine nende valimatu toime ja laastava mõju tõttu tsiviilisikutele, eelkõige lastele;
P.arvestades, et Venemaa on oma tuumadoktriini läbi vaadanud ja allkirjastanud kokkuleppe sõjalise koostöö süvendamiseks Põhja-Koreaga;
Q.arvestades, et Lõuna-Korea luureallikate andmetel, mida on kinnitanud Ameerika Ühendriigid, on Põhja-Korea saatnud Venemaale ligikaudu 10000sõjaväelast, kes on tõenäoliselt siirdunud Kurski piirkonda;
1.kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka rünnaku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse; mõistab hukka selle sissetungi kui agressioonisõja, mis on käsitatav rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO põhikirja raske rikkumisena ja millele ei ole õigustust; mõistab hukka Valgevene osalemise selles agressioonis;
2.väljendab suurt solidaarsust Ukraina rahva ja kõigi ohvrite perekondadega;
3.rõhutab kiireloomulist vajadust intensiivsete ja püsivate diplomaatiliste pingutuste järele, et lõpetada otsekohe sõda Ukrainas ja Ukraina rahva kannatused; peab kahetsusväärseks, et konfliktile ei ole leitud diplomaatilist ja rahumeelset lahendust; nõuab suuremaid pingutusi, et algatada lõpuks kõiki osalisi hõlmav rahuläbirääkimiste protsess;
4.on veendunud, et EL peaks tegema olulise diplomaatilise algatuse ning korraldama mitmepoolse rahu- ja julgeolekukonverentsi; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt peaks EL edendama mitmepoolsete lahenduste leidmist ning „[säilitama] rahu, [ennetama] konflikte ja [tugevdama] rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega [ning] Helsingi lõppakti põhimõtetega“;
5.nõuab tungivalt, et ÜRO ja selle liikmesriigid suurendaksid pingutusi, et alustada relvarahu- ja rahuläbirääkimiste ettevalmistamiseks vajaliku poliitilise dialoogi ja vahendamisega; nõuab, et EL ei keskenduks oma püüdlustes mitte ainult Ukraina jätkuvale rahalisele toetamisele, vaid ka diplomaatilisele algatusele relvarahu saavutamiseks ja konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks;
6.nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks jõu kasutamise Ukraina vastu ja hoiduks igasugusest ebaseaduslikust jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest mis tahes ELi liikmesriigi vastu; nõuab, et Venemaa Föderatsioon viiks oma väed Ukraina territooriumilt välja; kinnitab veel kord oma pühendumust Ukraina suveräänsusele, sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis ulatuvad tema territoriaalvetesse; rõhutab, et EL ei tunnusta ühtegi otsust kolmandate riikide territooriumide annekteerimise kohta, ning kutsub Venemaad üles tühistama oma otsuse Ukraina territooriumide annekteerimise kohta;
7.nõuab kõige karmimalt, et Venemaa pöörduks tagasi vägivalla ja agressiooni teelt, mille ta on valinud, ning naaseks dialoogi ja läbirääkimiste juurde; nõuab tungivalt, et NATO ja selle liikmesriigid ei eskaleeriks konflikti veelgi uue võidurelvastumise jätkamisega; taunib USA lühi- ja keskmaarakettide Saksamaale paigutamist, nagu teada on antud; mõistab teravalt hukka USA hiljutise otsuse lubada kasutada kaugmaarelvi Venemaa ründamiseks ning Venemaa otsuse vaadata läbi oma tuumadoktriin; väljendab sügavat muret Venemaa läbivaadatud tuumadoktriini pärast, mis alandab tuumarelvade kasutamise künnist, ning kutsub kõiki tuumariike üles pühenduma tuumarelva leviku tõkestamise kokkulepetele; rõhutab, et mõlemad otsused on tekitanud järjekordse eskaleerumise spiraali, mis muudab diplomaatiliste pingutuste vajaduse veelgi pakilisemaks;
8.väljendab sügavat muret NATO ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste geopoliitiliste pingete pärast ühises idanaabruses, mis võib viia nendevahelise otsese vastasseisuni ning millel võivad olla Euroopale ja maailmale katastroofilised tagajärjed; tuletab meelde, et ELi kodanikud kardavad Venemaaga vastasseisu ja sõda;
9.väljendab sügavat vastuseisu konflikti eskaleerumise ohule, mille võib kaasa tuua USA, Ühendkuningriigi ja teiste lääneriikide relvade ja rakettide kasutamine Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks, mis võib viia otsese vastasseisuni ELi, NATO ja Venemaa vahel, ning on niisuguse ohu pärast väga mures;
10.on seisukohal, et praegusele konfliktile ei ole lähiajal sõjalist lahendust ette näha, ning väljendab pettumust ELi initsiatiivi, osalemise ja koostöö puudumise pärast mis tahes läbirääkimisprotsessis ning selle pärast, et ta ei pinguta selle nimel, et teha kindlaks konkreetsed ja realistlikud tingimused, mille alusel läbirääkimised võiksid toimuda;
11.kutsub liikmesriike üles seadma prioriteediks diplomaatilised pingutused sõjategevuse lõpetamiseks; nõuab uuendatud ELi algatusi, et edendada tuumadesarmeerimist ja vähendada tuumaheidutusele tuginemist ülemaailmsetes julgeolekustrateegiates;
12.kutsub liikmesriike üles kiiresti toetama tihedas koostöös Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri esindusega ÜRO rahuvalvejõudude lähetamist, et kaitsta Ukrainas asuvat 15tuumareaktorit; rõhutab, et ÜRO Peaassamblee resolutsiooninr377 kohaselt on peaassambleel subsidiaarne otsustusõigus, kui ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole suuteline tegema asjakohaseid rahuvalvealaseid otsuseid;
13.mõistab teravalt hukka Venemaa ja Põhja-Korea sõjaliste sidemete süvendamise, sealhulgas teated relvatarnetest, mis on vastuolus rahvusvaheliste sanktsioonidega ja suurendavad ülemaailmseid julgeolekuriske; nõuab tungivalt, et EL ja rahvusvaheline üldsus tugevdaksid ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamise meetmeid ja toetaksid tuumarelvaprogrammi käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu kehtivate sanktsioonide kohaldamist;
14.mõistab teravalt hukka Ameerika Ühendriikide otsuse varustada Ukrainat jalaväevastaste miinidega, rõhutades, et selliste relvade kasutamisega rikutakse rahvusvahelisi humanitaarpõhimõtteid ja avaldatakse pikaajalist katastroofilist mõju tsiviilelanikkonnale; nõuab tungivalt, et EL kinnitaks veel kord oma pühendumust Ottawa lepingule, tagades, et ükski liikmesriik ei osale otseselt ega kaudselt nende relvade kasutuselevõtus ega üleandmises;
15.kutsub kõiki riike, sealhulgas Ameerika Ühendriike, Ukrainat ja Venemaad üles järgima Ottawa lepingu põhimõtteid ning töötama jalaväemiinide üldise likvideerimise nimel;
16.väljendab nördimust seoses Venemaa pidevate ulatuslike rünnakutega tsiviiltaristule, sealhulgas energiarajatistele, elamupiirkondadele, koolidele ja haiglatele; nõuab tungivalt, et Venemaa lõpetaks viivitamata igasuguse sõjategevuse, pommitamise ja rünnakud tsiviilisikute vastu; nõuab, et kõik osalised täidaksid täielikult oma rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi säästa tsiviilelanikkonda ja tsiviilobjekte, hoiduda tsiviilelanikkonna ellujäämiseks vajalike objektide ründamisest, hävitamisest, kõrvaldamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest ning austada ja kaitsta humanitaartöötajaid ja humanitaarabioperatsioonideks kasutatavaid saadetisi; rõhutab, et sõjakuritegude eest vastutavad isikud tuleb kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastutusele võtta;
17.taunib sõja mõju naiste vaimsele, füüsilisele, seksuaal- ja reproduktiivtervisele; märgib, et Ukraina taristu hävitamisel on katastroofilised tagajärjed naiste tervisele, kuna nemad on sageli need, kes teevad õendus-, meditsiini- ja hooldustöid;
18.väljendab muret sõja majanduslike, keskkonna-, energiaalaste ja sotsiaalsete tagajärgede pärast, ja mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas; märgib, et inflatsioon, mis on osaliselt tingitud energiahindade tõusust, tekitab töötavatele inimestele ja kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele suuri raskusi; väljendab muret sõja keskkonnamõju pärast ja ELi suureneva energiasõltuvuse pärast Ameerika Ühendriikidest pärit veeldatud gaasist;
19.peab kahetsusväärseks asjaolu, et ajutise kaitse direktiivi[1] tõlgendatakse nii kitsalt, et paljudel Venemaa agressioonisõja eest põgenenud naistel ei ole võimalik saada aborditeenuseid ega muud seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud ravi, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise järgset ravi; on šokeeritud asjaolust, et selle tagajärjel on paljud naised olnud sunnitud pöörduma tagasi sõjast räsitud Ukrainasse, et saada juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele ja reproduktiivtervishoiule; kutsub komisjoni üles ajutise kaitse direktiivi läbi vaatama, tagamaks, et kõik liikmesriigid on kohustatud pakkuma samasugust hooldust, mida naised võiksid muidu Ukrainas saada;
20.nõuab, et EL toetaks rahvusvahelisi kohtuprotsesse, et viia ellu kohtumenetlusi sõja ajal toime pandud sõjakuritegude suhtes; rõhutab vajadust järgida taastamise ja mittekordumise põhimõtteid;
21.tuletab meelde, et Ukraina ülesehitamine peab olema esmatähtis ja et Venemaa peab ülesehitusse rahaliselt panustama; märgib, kui oluline on, et ülesehitamine põhineks Ukraina rahva vajadustel, mitte ettevõtjate huvil teenida kasumit; nõuab Ukraina võla kustutamist, et hõlbustada sõjas hävinud strateegiliste ja taristuettevõtete taasülesehitamist; toetab nõudmist korraldada aegsasti rahvusvaheline konverents Ukraina solidaarsuse usaldusfondi raames rahaliste vahendite kogumiseks; rõhutab, et esmatähtsale kohale on vaja seada selliste rajatiste taastamine, mis tagavad naasta soovivatele ukrainlastele ohutu tagasipöördumise;
22.rõhutab vajadust tagada, et ühelgi Ukrainast põgeneval isikul, sealhulgas neil, keda on ära kasutatud reproduktiivsel eesmärgil, ei takistata lahkuda ning et kõigil põgenikel, sealhulgas rahvusvahelistel üliõpilastel, transsoolistel naistel ning Ukraina ja Venemaa sõjaväeteenistusest keeldujatel, oleks võimalik saada kaitset ja varjupaika ning et nad saaksid ELi piires edasi liikuda; mõistab hukka Ukrainast põgenevate rahvusvaheliste üliõpilaste kinnipidamise; peab kahetsusväärseks, et Ukraina ametivõimud on keelanud teatavas vanuses Ukraina meestel sõja eest põgeneda; kutsub Ukraina ja Venemaa ametivõime üles vaatama läbi oma poliitika, mille kohaselt kuuluvad mobilisatsiooni alla 18–60aastased mehed, kellel ei ole sõjalist kogemust; väljendab lisaks muret Venemaal 2022. aasta septembris välja kuulutatud nn osalise mobilisatsiooni pärast, mis keelab Venemaa meestel pärast sõjaväeteenistuse kutse saamist riigist lahkuda;
23.on sügavalt mures selle pärast, et vastavalt Euroopa Kontrollikoja 2021. aasta aruandele suurkorruptsiooni vähendamise kohta Ukrainas olid suurkorruptsioon ja riigi kaaperdamine Ukrainas endiselt laialt levinud, hoolimata ELi meetmetest selle probleemi lahendamiseks valdkondadevahelise prioriteedina, ning et oligarhid ja nende erahuvid kogu Ukrainas on korruptsiooni algpõhjuseks ning peamiseks takistuseks õigusriigi põhimõttele ja riigi majandusarengule; rõhutab, et Euroopa Kontrollikoja 2023. aasta juuni arvamuses Ukraina rahastu kohta korrati aruandes esitatud sõnumit Ukrainas valitseva suurkorruptsiooni ja riigi kaaperdamise kohta ning märgiti, et need tegurid näitavad Ukraina rahastu puhul süsteemset riski; kutsub komisjoni üles töötama kooskõlas Euroopa Kontrollikoja soovitusega välja strateegilise dokumendi Ukrainas suurkorruptsiooni, sealhulgas riigi kaaperdamise ennetamise ja tõkestamise kohta; võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 2024.aasta aruande Ukraina kohta seoses riigis korruptsiooni vastu võitlemisel tehtud edusammudega ja sellest esitatud tähelepaneku, et komisjoni 2023.aasta soovitused on peaaegu täielikult ellu viidud;
24.on sügavalt mures Ukraina tööõiguse muudatuste pärast, tuletades meelde tugevate ametiühingute, heade töötingimuste ning tugeva ja toimiva avaliku sektori tähtsust alusena, mis võimaldab ühiskonnal olla igakülgselt valmis, et tulla toime selliste väliste probleemidega nagu sõda;
25.juhib tähelepanu sõja keskkonnaalaseid tagajärgi käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitustele; on veendunud, et sõdade keskkonnaalastele tagajärgedele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, eriti üleilmsete ökoloogiliste kriiside süvenemise ajal; nõuab tungivalt, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assamblee lisaks ökotsiidi raske rahvusvahelise kuriteona Rooma statuuti;
26.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Nõukogu 20.juuli 2001.aasta direktiiv2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel, EÜTL212, 7.8.2001, lk12, ELI: ).