Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B9-0137/2022Resolutsiooni ettepanek
B9-0137/2022

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKkomisjoni 19.novembri 2021.aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr347/2013 seoses liidu ühishuviprojektide loendiga

2.3.2022-()

vastavalt kodukorra artikli 111 lõikele 3

Marie Toussaint
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Eric Andrieu, Maria Arena, Manon Aubry, Pernando Barrena Arza, Manuel Bompard, Marc Botenga, Pascal Canfin, Leila Chaibi, Clare Daly, Pascal Durand, Lucia Ďuriš Nicholsonová, Cornelia Ernst, Claudia Gamon, Raphaël Glucksmann, Sylvie Guillaume, José Gusmão, Anja Hazekamp, Martin Hojsík, Sophia in ‘t Veld, Karin Karlsbro, Petros Kokkalis, Aurore Lalucq, Pierre Larrouturou, Chris MacManus, Marisa Matias, Nora Mebarek, Sirpa Pietikäinen, Sira Rego, Andreas Schieder, Michal Šimečka, Nikolaj Villumsen, Mick Wallace, Emma Wiesner, Michal Wiezik

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B9-0137/2022
Esitatud tekstid :
B9-0137/2022
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

9‑0137/2022

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 19.novembri 2021.aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2021)08409),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.aprilli 2013.aasta määrust (EL) nr347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr713/2009, (EÜ) nr714/2009 ja (EÜ) nr715/2009[1], eelkõige selle artikli3 lõiget4 ja artikli 16 lõiget 5,

võttes arvesse kodukorra artikli111lõiget3,

A.arvestades, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu õigusriik ja inimõiguste austamine;

B.arvestades, et korruptsioonijuhtumeid uurinud Malta ajakirjanik ja blogipidaja Daphne Caruana Galizia mõrvati 16.oktoobril 2017.aastal toimunud autopommirünnakus;

C.arvestades, et Euroopa Parlament väljendas oma 29.aprilli 2021.aasta resolutsioonis Daphne Caruana Galizia mõrvamise ja õigusriigi kohta Maltal[2] heameelt Daphne Caruana Galizia mõrva käsitleva avaliku sõltumatu uurimise jätkumise üle, kutsus Malta valitsust ja pädevaid asutusi üles täielikult rakendama kõiki uurimisest tulenevaid soovitusi ning märkis, et Malta ametiasutuste juhitud ja Europoli abiga korraldatud mõrvauurimised on viinud mitme kahtlusaluse ja ühe võimaliku mõrva põhjustaja, Dubais asuva ettevõtte 17Black Ltd. omaniku ja äriühingu ElectroGas Malta Ltd endise juhatuse liikme tuvastamise, kuriteo toimepanijaks tunnistamise ja jätkuva kohtuliku arutamiseni;

D.arvestades, et komisjon peaks raudkindlalt tagama, et kurjategijatele liidu vahendeid ei eraldata;

E.arvestades, et varasemad liidu ühishuviprojektide loendid, mille komisjon kehtestas delegeeritud õigusaktidega vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõikele 4, ja praegune liidu ühishuviprojektide viies loend, mis on vastu võetud käesolevas resolutsioonis käsitletava delegeeritud õigusaktiga, hõlmavad gaasijuhtmete ühendust Malta ja Itaalia vahel, Melita TransGas torujuhet (MTGP);

F.arvestades, et ühishuviprojekte võib rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7.juuli 2021.aasta määrusega (EL)2021/1153 (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014)[3] loodud Euroopa ühendamise rahastust;

G.arvestades, et liit on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni osaline[4];

H.arvestades, et 17.detsembril 1997 allkirjastati rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametnikele antava altkäemaksu vastu võitlemist käsitlev Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon, 26.novembril 2009 võeti vastu OECD nõukogu soovitus täiendava altkäemaksuvastase võitluse kohta, 11.aprillil 1996 võeti vastu OECD nõukogu soovitus välisriigi ametnikele antud altkäemaksude maksustatavast tulust mahaarvamise kohta;

I.arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikliK.3 lõike2 punktilcpõhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26.mai 1997.aasta konventsioon jõustus 28.septembril 2005;

J.arvestades, et liit sõlmis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel Pariisi kliimakokkuleppe („Pariisi kokkulepe“), mis kohustab kokkuleppe osalisi hoidma keskmist globaalset soojenemist tunduvalt alla 2C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning piirama temperatuuri tõusu 1,5kraadini võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

K.arvestades, et fossiilkütustest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogused on suurimad kliimamuutuste põhjustajad; arvestades, et uute gaasitaristute kavandatav kasutusiga on vähemalt 40–50 aastat, mõnel juhul isegi pikem; arvestades, et liidu viiendasse ühishuviprojektide loendisse kantud uute gaasitaristuprojektide väljaehitamine tekitaks uut sõltuvust fossiilkütustest, mis ei ole Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega kooskõlas; arvestades, et elektrienergia projektide arv on liidu viiendas ühishuviprojektide loendis võrreldes neljanda loendiga märkimisväärselt kahanenud – kui neljandas loendis oli elektrienergia projekte 102, siis viiendas loendis on neid vaid 67;

L.arvestades, et liit võttis 30.juunil 2021.aastal vastu määruse (EL)2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr401/2009 ja (EL) 2018/1999[5] (Euroopa kliimaseadus), milles on sätestatud komisjoni kohustus hinnata iga meetme eelnõu või seadusandliku ettepaneku, sealhulgas eelarveettepanekute kooskõla artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning liidu 2030. ja 2040.aasta kliimaeesmärkidega enne selle vastuvõtmist ning teha selle hindamise tulemused vastuvõtmise ajal üldsusele kättesaadavaks;

M.arvestades, et Euroopa Parlament võttis 28.novembril 2019.aastal vastu resolutsiooni kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta[6],

N.arvestades, et komisjon võttis oma 11.detsembri 2019.aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ vastu uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus hiljemalt 2050.aastaks on saavutatud kliimaneutraalsuse eesmärk, ja arvestades, et Euroopa Parlament võttis 15.jaanuaril 2020 vastu resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta[7];

O.arvestades, et Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 12.detsembri 2019.aasta järeldustes eesmärki saavutada 2050.aastaks kliimaneutraalne EL;

P.arvestades, et Euroopa Parlament võttis 21.oktoobril 2021.aastal vastu resolutsiooni Ühendkuningriigis Glasgow’s toimuva 2021.aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) kohta[8];

Q.arvestades, et on väga oluline saavutada liidu varustuskindluse ja energiasõltumatuse eesmärk, aga seejuures võivad ülehindamised, ülevõimsus ja seisvad jaamad tuua kaasa vaid kõrgemad tariifid, mis omakorda kahjustavad tööstuse konkurentsivõimet ja suurendavad elektriarveid leibkondadel, kes on juba praeguse energiahinnakriisi tõttu surve all;

R.arvestades, et Euroopa Parlament märkis oma 21.oktoobri 2021.aasta resolutsioonis metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta[9], et peaaegu 20% ELi metaaniheitest pärineb energiasektorist, sealhulgas nafta ja gaasi ammutamisest, tootmisest, töötlemisest, transpordist, ladustamisest, ülekandmisest ja jaotamisest; ning nõudis, et lõpetataks ELi toetus fossiilkütuste taristu laiendamisele;

S.arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri viimase aruande kohaselt, milles käsitletakse netonullheite saavutamist 2050.aastaks, ei ole nullsaaste kava raames vajadust investeerida uutesse fossiilkütuste varudesse – järeldus, mida komisjon toetas oma ettepanekus võtta vastu määrus, millega muudetakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid;

T.arvestades vajadust anda välja suunised Euroopa ühendamise rahastu raames tehtavate kulutuste kohta ning liidu ühishuviprojektide viienda loendi läbivaatamise korras sinna valitavate projektide kohta, kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad Pariisi kokkuleppest ja Euroopa kliimaseadusest[10];

1.esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;

3.kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui käesoleva aasta juunis kiirendatud menetluse korras uue delegeeritud õigusakti, millele lisatakse Euroopa kliimaseaduse artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 6 nõutav kooskõla hindamine ning millega välditaks mis tahes uue fossiilkütuste taristu rajamist, mis võib viia uue sõltuvuseni fossiilkütustest, ning tagatakse kooskõla liidu ja liikmesriikide kohustustega vastavalt Pariisi kokkuleppele;

4.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Viimane päevakajastamine: 8. märts 2022
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika