Euroopa 脺lemkogu
Euroopa 脺lemkogu, mis koosneb liikmesriikide riigipeadest v玫i valitsusjuhtidest, annab Euroopa Liidu arengule vajaliku t玫uke ja seab liidu 眉ldised poliitilised sihid. Euroopa Komisjoni president on Euroopa 脺lemkogu h盲盲le玫iguseta liige. Euroopa 脺lemkogu kohtumiste alguses esineb k玫nega Euroopa Parlamendi president. Euroopa 脺lemkogu kui liidu institutsioon loodi Lissaboni lepinguga, mille kohaselt v玫eti 眉htlasi kasutusele pikaajaline eesistumine.
脮iguslik alus
Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklid听13, 15, 26 ja 27 ning artikli听42 l玫ige听2.
Ajalugu
Euroopa 脺lemkogu on n眉眉d ELi liikmesriikide riigipeade v玫i valitsusjuhtide tippkonverents. Esimene selline Euroopa tippkohtumine toimus 1961. aastal Pariisis ning alates 1969. aastast on neid korraldatud 眉ha sagedamini.
Pariisis 1974.听aasta veebruaris toimunud Euroopa tippkohtumisel otsustati, et selliseid riigipeade v玫i valitsusjuhtide kohtumisi tuleks edaspidi korraldada regulaarselt ja Euroopa 脺lemkogu nime all, kusjuures Euroopa 脺lemkogu v玫taks vastu 眉ldise seisukoha Euroopa integratsiooniga seotud probleemide suhtes ja tagaks ELi tegevuse vajaliku koordineerimise.
脺htse Euroopa aktiga听(1986) lisati Euroopa 脺lemkogu esimest korda 眉henduse aluslepingutesse ning m盲盲rati kindlaks selle koosseis ja kaks korda aastas toimuvad kohtumised.
Maastrichti lepinguga听(1992) m盲盲rati ametlikult kindlaks Euroopa 脺lemkogu roll ELi institutsioonilises raamistikus.
Lissaboni lepingus (ametliku nimega Euroopa Liidu leping, 2009) s盲testati Euroopa 脺lemkogu Euroopa Liidu t盲ie玫igusliku institutsioonina (artikkel听13) ning m盲盲rati kindlaks tema 眉lesanded, milleks on anda liidule selle arenguks vajalik t玫uge ning seada selle 眉ldised poliitilised sihid ja prioriteedid (artikkel听15). Euroopa 脺lemkogu ja Euroopa Liidu N玫ukogu (edaspidi n玫ukogu) on otsustanud jagada ELi eelarve II jagu (finantsm盲盲ruse artikli听43 punkt听b). Seet玫ttu on 眉ldeelarvel ainult k眉mme jagu, mitte 眉ksteist, kuigi Euroopa 脺lemkogu ja n玫ukogu on eraldi institutsioonid.
Korraldus
Eesistuja kutsel tulevad Euroopa 脺lemkogus kokku 27 liikmesriigi riigipead v玫i valitsusjuhid ja komisjoni president (ELi lepingu artikli听15 l玫ige听2). 脺lemkogu t枚枚s osaleb ka liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja. Kohtumise alguses saab tavaliselt s玫na Euroopa Parlamendi president (ELi toimimise lepingu artikli听235 l玫ige听2).
Euroopa 脺lemkogu valib eesistuja kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks, mida on v玫imalik pikendada 眉he korra. Eesistuja esindab ELi mujal maailmas. Tema roll on s盲testatud ELi lepingu artiklis听15. Praegune eesistuja Charles Michel alustas oma esimest ametiaega 1.听detsembril听2019 ja valiti 2022.听aasta m盲rtsis tagasi teiseks ametiajaks 1.听juunist听2022 kuni 30.听novembrini听2024.
Euroopa 脺lemkogu teeb otsuseid tavaliselt konsensuse alusel, aga mitmed olulised ametissenimetamise otsused tehakse siiski kvalifitseeritud h盲盲lteenamusega (eelk玫ige Euroopa 脺lemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi, liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja ning Euroopa Keskpanga presidendi nimetamine).
Euroopa 脺lemkogu kohtub tavaliselt v盲hemalt neli korda aastas. Alates 2008.听aastast on kohtumisi peetud sagedamini, eriti finantskriisi ja sellele j盲rgnenud euroala v玫lakriisi ajal. Viimasel ajal on Euroopa 脺lemkogu palju tegelenud ka ELi saabuvate r盲ndevoogude ja sisejulgeoleku k眉simustega.
Alates 2016.听aastast hakkasid riigipead ja valitsusjuhid kohtuma ka EL听27 formaadis, ilma 脺hendkuningriigi osaluseta. Enne seda, kui 脺hendkuningriik esitas 2017.听aasta m盲rtsis ELi lepingu artikli听50 kohase ametliku teate EList v盲ljaastumise kohta, olid need kohtumised mitteametlikud. P盲rast teate esitamist on lisaks korralistele kohtumistele toimunud mitu ametlikku Euroopa 脺lemkogu 27 liikmesriigi kohtumist koosk玫las artikliga听50.
Lisaks kohtuvad Euroopa 脺lemkogu liikmed valitsustevaheliste konverentside vormis. Need liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsid kutsutakse kokku selleks, et arutada ELi aluslepingutes tehtavaid muudatusi ja j玫uda nendes kokkuleppele. Enne Lissaboni lepingu j玫ustumist 2009.听aastal oli see ainuke menetlus aluslepingute l盲bivaatamiseks. N眉眉d nimetatakse seda tavaliseks l盲bivaatamismenetluseks. Euroopa 脺lemkogu eesistuja poolt kokku kutsutud valitsustevaheline konverents otsustab aluslepingu muudatuste 眉le 眉heh盲盲lselt.
Roll
A. Koht ELi institutsioonilises s眉steemis
ELi lepingu artikli听13 kohaselt moodustab Euroopa 脺lemkogu osa liidu 眉htsest institutsioonilisest raamistikust. Samas on Euroopa 脺lemkogu roll olla pigem 眉ldise poliitilise t玫uke andjaks kui otsuseid tegevaks organiks juriidilises t盲henduses. Euroopa 脺lemkogu v玫tab vastu otsuseid, millel on ELi jaoks 玫iguslikud tagaj盲rjed, 眉ksnes erandjuhtudel (vt allpool C听osa punkti听2), kuid tal on terve rida institutsioonilisi otsustamisvolitusi. Euroopa 脺lemkogul on n眉眉d volitused v玫tta vastu siduvaid akte, mida v玫ib vaidlustada Euroopa Liidu Kohtus, ning hagi v玫ib esitada ka tegevusetuse korral (ELi toimimise lepingu artikkel听265).
ELi lepingu artikli听7 l玫ikega听2 antakse Euroopa 脺lemkogule 玫igus algatada Euroopa Parlamendilt n玫usoleku saamise korral menetlus liikmesriigi 玫iguste peatamiseks ELi p玫him玫tete t玫sise rikkumise korral.
B. Suhted teiste institutsioonidega
Euroopa 脺lemkogu teeb otsuseid t盲iesti s玫ltumatult ning enamasti ei ole selleks vaja komisjoni algatust ega Euroopa Parlamendi osalust.
Lissaboni lepinguga s盲ilitatakse siiski organisatsiooniline seos komisjoniga, kuna komisjoni president on Euroopa 脺lemkogu h盲盲le玫iguseta liige ning liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja osaleb aruteludes. Lisaks palub Euroopa 脺lemkogu komisjonil oma kohtumiste ettevalmistamiseks sageli aruandeid esitada. ELi lepingu artikli听15 l玫ike听6 punktis听d on s盲testatud, et Euroopa 脺lemkogu eesistuja esitab p盲rast iga Euroopa 脺lemkogu kohtumist Euroopa Parlamendile aruande. Samuti kohtub Euroopa 脺lemkogu eesistuja kord kuus Euroopa Parlamendi presidendi ja fraktsioonide esimeestega. 2011.听aasta veebruaris andis tolleaegne president n玫usoleku vastata parlamendiliikmete kirjalikele k眉simustele tema poliitilise tegevuse kohta. Euroopa Parlament saab aga Euroopa 脺lemkogu ka mitteametlikult m玫jutada, kuna Euroopa Parlamendi president viibib kohal Euroopa 脺lemkogu kohtumistel, enne 眉lemkogu kohtumisi korraldatakse Euroopa poliitiliste r眉hmituste siseselt parteijuhtide kokkusaamisi ning lisaks v玫tab Euroopa Parlament vastu resolutsioone kohtumistel p盲evakorras olevate k眉simuste, kohtumiste tulemuste ja Euroopa 脺lemkogu esitatud ametlike aruannete kohta.
Lissaboni lepinguga lisandus uus ametikoht 鈥� liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja, kes teeb Euroopa 脺lemkogu nimel v盲lispoliitilisi ettepanekuid ja viib ellu v盲lispoliitikat. Euroopa 脺lemkogu eesistuja vastutab Euroopa Liidu esindamise eest v盲lissuhetes 眉hise v盲lis- ja julgeolekupoliitika k眉simustes, ilma et see piiraks liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja volitusi.
C. Volitused
1. Institutsiooniline aspekt
Euroopa 脺lemkogu annab ELile 鈥瀞elle arenguks vajaliku t玫uke ning m盲盲ratleb selle 眉ldised poliitilised sihid ja prioriteedid鈥� (ELi lepingu artikli听15 l玫ige听1). Euroopa 脺lemkogu otsustab kvalifitseeritud h盲盲lteenamusega ka n玫ukogu koosseisu ja rotatsiooni korras toimuva eesistumise ajakava 眉le.
2. V盲lis- ja julgeolekupoliitika k眉simused (5.1.1) ja (5.1.2)
Euroopa 脺lemkogu m盲盲rab kindlaks 眉hise v盲lis- ja julgeolekupoliitika (脺VJP) p玫him玫tted ja 眉ldsuunised ning v玫tab vastu otsused 脺VJP rakendamise 眉hisstrateegiate kohta (ELi lepingu artikkel听26). ELi lepingu artikli听42 l玫ike听2 kohaselt otsustab Euroopa 脺lemkogu 眉heh盲盲lselt, kas soovitada liikmesriikidel liikuda ELi 眉hise kaitsepoliitika j盲rkj盲rgulise kujundamise suunas.
Kui liikmesriik kavatseb liikmesriigi poliitikaga seotud t盲htsatel p玫hjustel olla otsustamise vastu, v玫ib n玫ukogu kvalifitseeritud h盲盲lteenamusega otsustada, et k眉simus suunatakse 眉heh盲盲lse otsuse tegemiseks Euroopa 脺lemkogusse (ELi lepingu artikli听31 l玫ige听2). Samasugust menetlust v玫ib kohaldada juhul, kui liikmesriigid otsustavad k玫nealuses valdkonnas sisse seada t玫hustatud koost枚枚 (ELi lepingu artikkel听20).
Euroopa tuleviku konverentsil vastu v玫etud kodanike soovituses nr听21 n玫utakse, et EL parandaks oma v玫imet teha kiireid ja m玫jusaid otsuseid, eelk玫ige minnes 脺VJP valdkonnas 眉le 眉heh盲盲lsuselt kvalifitseeritud h盲盲lteenamusega h盲盲letamisele ning tugevdades liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja rolli. Euroopa Parlamendi esitas parlament n玫ukogule ELi lepingu artiklis听48 s盲testatud tavalise l盲bivaatamismenetluse kohaselt ettepanekud aluslepingute muutmiseks. 脺ks oluline ettepanek oli v玫imaldada n玫ukogul teha asjakohastes valdkondades, n盲iteks sanktsioonide kehtestamisel ning h盲daolukorra tekkimisel, otsuseid 眉heh盲盲lsuse n玫ude asemel kvalifitseeritud h盲盲lteenamusega. Parlamendi p玫hiseaduskomisjon koostab 眉htlasi raportit sillaklauslite rakendamise kohta ELi aluslepingutes (st klauslid, mis v玫imaldavad muuta seadusandlikku menetlust ilma aluslepinguid ametlikult muutmata), kus teeb ettepaneku kasutada sillaklausleid kindlates olulisemates poliitikavaldkondades, nagu 眉hine v盲lis- ja julgeolekupoliitika.
3. Majanduse juhtimine ja mitmeaastane finantsraamistik (1.4.3)
Alates 2009.听aastast on riigiv玫lakriis andnud Euroopa 脺lemkogule ja euroala tippkohtumistele t盲htsa rolli v玫itluses 眉lemaailmse panganduskriisi tagaj盲rgedega. Mitu liikmesriiki on saanud finantsabi pakette ajutiste kokkulepete alusel, mille on otsustanud riigipead v玫i valitsusjuhid ning hiljem ratifitseerinud liikmesriigid. Alates 2012.听aastast on finantsabi antud p眉sivalt toimiva Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu. Liikmesriikide valitsused on komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga aktiivsel osalusel koostanud rahvusvahelise lepingu 鈥� majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (mida nimetatakse ka fiskaalkokkuleppeks) 鈥�, mis v玫imaldab liikmesriikide eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitikat rangemalt kontrollida. See t玫statab 眉ha enam k眉simusi komisjoni ja parlamendi rolli kohta euroala majanduse juhtimisel.
Euroopa 脺lemkogul on t盲htis roll ka Euroopa poolaasta puhul. Kevadkohtumistel annab ta v盲lja poliitikasuunised makromajanduse, fiskaalpoliitika ja struktuurireformide valdkonnas ning majanduskasvu ergutavates poliitikavaldkondades. Juunikuistel kohtumistel kinnitab Euroopa 脺lemkogu soovitused, mis l盲htuvad komisjoni koostatud ja n玫ukogus arutatud hinnangutest riiklikele reformikavadele.
Samuti on Euroopa 脺lemkogu kaasatud l盲bir盲盲kimistesse mitmeaastase finantsraamistiku 眉le, kus tal on keskne roll poliitilise kokkuleppe saavutamisel mitmeaastase finantsraamistiku m盲盲ruse peamistes poliitilistes k眉simustes, nagu kulude 眉lemm盲盲rad, kuluprogrammid ja rahastamine (vahendid).
4. Politsei- ja 玫igusalane koost枚枚 kriminaalasjades (4.2.6 ja 4.2.7)
N玫ukogu liikme taotlusel otsustab Euroopa 脺lemkogu, kas seada sisse t玫hustatud koost枚枚 k玫nealuse tegevusalaga seotud valdkonnas (ELi lepingu artikkel听20). Lissaboni lepinguga on kehtestatud mitu uut 眉leminekuklauslit, mis v玫imaldavad Euroopa 脺lemkogul muuta n玫ukogu 眉heh盲盲lsuse n玫ude h盲盲lteenamusega otsustamiseks (1.2.4).
Saavutused
Euroopa 脺lemkogu on koostanud viieaastase strateegilise tegevuskava (2019鈥�2024), milles m盲盲ratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad, mis vajavad ELi pikemaajalist tegevust ja t盲helepanu. Lisaks strateegilisele tegevuskavale on l眉hemaajalistes t枚枚programmides ehk nn juhtide tegevuskavades v盲lja toodud teemad eelseisvateks Euroopa 脺lemkogu kohtumisteks ja rahvusvahelisteks tippkohtumisteks. N盲iteks on esitatud soovituslikud prioriteedid ajavahemikuks 2023.听aasta jaanuarist juulini, mis h玫lmavad eelk玫ige ELi j盲tkuvat toetust Ukrainale vastusena Venemaa s玫jalisele agressioonile, majandust ning pikaajalise konkurentsiv玫ime suurendamist ELis ja ELi strateegilist autonoomiat, sealhulgas julgeoleku ja energia valdkonnas.
2024.鈥�2029.听aasta strateegiline tegevuskava on kavas vastu v玫tta 2024.听aasta juunis. Arutelu algatamiseks saatis eesistuja Charles Michel enne Euroopa 脺lemkogu 2023.听aasta juuni kohtumist . Ta pakkus tulevaseks tegevuskavaks v盲lja neli peamist valdkonda: ELi majandusliku ja sotsiaalse baasi tugevdamine (rohe- ja digip枚枚re, konkurentsiv玫ime, innovatsioon, tervishoid); energiaalase v盲ljakutsega toimetulek; ELi julgeoleku- ja kaitsev玫ime tugevdamine ning koost枚枚 s眉vendamine 眉lej盲盲nud maailmaga. Lisaks soovitas ta t玫hustada ELi 眉ldist l盲henemisviisi r盲ndele.
A. Mitmeaastane finantsraamistik
Selleks et aidata ELi p盲rast pandeemiat taas 眉les ehitada ning toetada investeeringuid rohe- ja digip枚枚rdesse, leppisid Euroopa 脺lemkogu juhid kokku 1824,3 miljardi euro suuruses terviklikus paketis, milles 眉hendatakse nii mitmeaastane finantsraamistik kui ka erakorralised taastamisp眉眉dlused taasterahastu 鈥濶extGenerationEU鈥� raames.
kohtumisel j玫udis Euroopa 脺lemkogu kokkuleppele mitmeaastase finantsraamistiku 2021鈥�2027 l盲bivaatamises. Sellest tulenevalt kiitis Euroopa Liidu N玫ukogu heaks kolm seadusandlikku akti, mille eesm盲rk on tugevdada pikaajalist eelarvet ja lahendada tekkivaid probleeme. Vastuv玫etud pakett sisaldab finantsraamistiku muudatusi ning Ukraina rahastu ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) loomist.
B. V盲lis- ja julgeolekupoliitika
Alates 1990.听aastate algusest on v盲lis- ja julgeolekupoliitika olnud Euroopa 脺lemkogu tippkohtumiste oluline teema. Selles valdkonnas on vastu v玫etud otsuseid j盲rgmistes k眉simustes:
- rahvusvaheline julgeolek ja v玫itlus terrorismiga;
- Euroopa naabruspoliitika ja suhted Venemaaga;
- suhted Vahemere piirkonna riikidega ja L盲his-Idaga.
otsustas Euroopa 脺lemkogu tugevdada 脺VJPd, arendades s玫jalist ja mittes玫jalist kriisiohjamise suutlikkust.
leppis Euroopa 脺lemkogu kokku, et tuleb algatada alaline struktureeritud koost枚枚 (PESCO) Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks. PESCO asutati n玫ukogu 11. detsembri 2017. aasta otsusega. Selles osalevad k玫ik ELi liikmesriigid, v盲lja arvatud Taani ja Malta. Praegu on PESCO raames k盲imas kokku 46听projekti.
Eespool nimetatud 17.鈥�21.听juulil听2020 toimunud erakorralisel kohtumisel leppis Euroopa 脺lemkogu kokku, et julgeoleku- ja kaitsevaldkonna meetmete rahastamiseks luuakse eelarvev盲lise vahendina Euroopa rahutagamisrahastu. Rahastu rahaliseks 眉lemm盲盲raks ajavahemikul 2021鈥�2027听kehtestati 5听miljardit eurot ja seda rahastatakse kui eelarvev盲list rida v盲ljaspool mitmeaastast finantsraamistikku liikmesriikide osamaksetest, mis arvutatakse kogurahvatulul p玫hineva jaotamisp玫him玫tte alusel.
Euroopa 脺lemkogu m玫istis oma 30.鈥�31.听mai 2022.听aasta erakorralisel kohtumisel hukka Venemaa agressioonis玫ja Ukraina vastu ning leppis kokku kuuendas sanktsioonide paketis, mis h玫lmab Venemaalt liikmesriikidesse tarnitavat toornaftat ja naftasaaduseid. Torujuhtme kaudu tarnitava toornafta suhtes tehti ajutine erand. Juhid n玫udsid tungivalt, et Euroopa Liidu N玫ukogu viimistleks uued sanktsioonid ja v玫taks need viivitamata vastu.
j盲reldustes on 枚eldud, et Euroopa Liit toetab kindlalt ja t盲ielikult Ukrainat ning j盲tkab Ukrainale ja selle rahvale tugeva poliitilise, majandusliku, s玫jalise, rahalise ja humanitaarabi andmist seni, kuni vaja.
C. Laienemine (5.5.1)
Euroopa 脺lemkogu on seadnud tingimused igaks ELi laienemise vooruks. 1993. aastal Kopenhaagenis kehtestas Euroopa 脺lemkogu p玫hitingimused uueks 眉hinemislaineks (Kopenhaageni kriteeriumid). J盲rgnenud aastate kohtumistel t盲psustati 眉hinemiskriteeriume ja eelnevalt n玫utavaid institutsioonilisi reforme veelgi.
otsustati, et 1.听mail听2004 眉hinevad Euroopa Liiduga Eesti, K眉pros, Leedu, L盲ti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, T拧ehhi ja Ungari. Rumeenia ja Bulgaaria 眉hinesid liiduga 1.听jaanuaril听2007.
Luxembourgis 3.听oktoobril听2005. aastal toimunud kohtumisel kinnitas n玫ukogu raamistiku l盲bir盲盲kimisteks Horvaatia ja T眉rgiga nende riikide ELiga 眉hinemise teemal. Horvaatia 眉hinemisleping allkirjastati 9.听detsembril听2011 ning Horvaatia 眉hines 1.听juulil听2013.
脺ldasjade n玫ukogu v玫ttis 14.听detsembril听2021 vastu , milles tehti kokkuv玫te k玫igis nimetatud kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides tehtud edusammudest.
andis Euroopa 脺lemkogu p盲rast 28.听veebruaril听2022 esitatud ELi liikmeks astumise taotlust Ukrainale kandidaatriigi staatuse ning kutsus komisjoni 眉les esitama n玫ukogule aruande selle kohta, kas 眉hinemistaotlust k盲sitlevas komisjoni arvamuses v盲lja toodud tingimused on t盲idetud. N玫ukogu teeb otsuse edasiste sammude kohta siis, kui k玫ik need tingimused on t盲ielikult t盲idetud.
Oma tunnustas Euroopa 脺lemkogu m盲rkimisv盲盲rseid j玫upingutusi, mida Ukraina on viimastel kuudel teinud oma ELi kandidaatriigi staatuse aluseks olevate eesm盲rkide saavutamiseks. 脺lemkogu pidas kiiduv盲盲rseks Ukraina reformip眉眉dlusi sellel raskel ajal ning innustas Ukrainat j盲tkama seda teed ja t盲itma tingimused, mis on loetletud komisjoni arvamuses ELi liikmeks saamise taotluse kohta, et liikuda edasi tulevase ELi liikmesuse suunas.
alustada 眉hinemisl盲bir盲盲kimisi Ukraina ja Moldova Vabariigiga ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse, eeldusel et komisjoni 8.听novembri 2023.听aasta soovituses esitatud asjakohased meetmed on v玫etud.
D. 脺hendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust
23.听m盲rtsil听2018 v玫ttis Euroopa 脺lemkogu (artikkel听50) EL听27 formaadis kohtudes vastu suunised tulevaste suhete raamistiku kohta 脺hendkuningriigiga p盲rast Brexitit. Suuniste kohaselt soovis EL 脺hendkuningriigiga v玫imalikult tihedaid partnerlussuhteid, mis muu hulgas h玫lmaksid kaubandus- ja majanduskoost枚枚d ning julgeolekut ja kaitset.
17.听oktoobril听2019 kinnitas EL听27 vormis kohtunud Euroopa 脺lemkogu muudetud v盲ljaastumislepingu ja kiitis heaks muudetud poliitilise deklaratsiooni, milles ELi ja 脺hendkuningriigi l盲bir盲盲kijad olid samal p盲eval kokku leppinud. Lepingu eesm盲rk oli v玫imaldada 脺hendkuningriigil Euroopa Liidust korrakohaselt lahkuda.
脺hendkuningriigi taotlusel v玫ttis Euroopa 脺lemkogu 29.听oktoobril听2019 vastu otsuse pikendada ELi lepingu artikli听50 l玫ikes听3 osutatud t盲htaega kuni 31.听jaanuarini听2020, et anda v盲ljaastumislepingu ratifitseerimiseks rohkem aega. V盲ljaastumisleping j玫ustus 3l.听jaanuaril听2020. See t盲histas ELi lepingu artiklis听50 s盲testatud ajavahemiku l玫ppu ja kuni 31.听detsembrini听2020 kestva 眉leminekuperioodi algust. 脺hendkuningriik ei ole n眉眉d enam ELi liikmesriik, vaid kolmas riik.
E. Institutsioonilised reformid
Euroopa 脺lemkogu Tampere kohtumisel (15.鈥�16.听oktoobril听1999) kehtestati Euroopa Liidu p玫hi玫iguste harta koostamise kord (4.1.2). Euroopa 脺lemkogu Helsingi kohtumisel (detsembris听1999) kutsuti Nice鈥檌 lepingu ettevalmistamiseks kokku valitsustevaheline konverents.
Euroopa 脺lemkogu Laekeni kohtumisel (14.鈥�15.听detsembril听2001) otsustati kutsuda kokku Euroopa tuleviku konvent, kes koostas Euroopa p玫hiseaduse lepingu, mis aga h盲盲letati maha (1.1.4). P盲rast kaks ja pool aastat kestnud institutsioonilist ummikseisu v玫eti 21.鈥�22.听juunil听2007 toimunud Euroopa 脺lemkogu kohtumisel vastu valitsustevahelise konverentsi 眉ksikasjalik mandaat, mille tulemusena allkirjastati 13.听detsembril听2007 Lissaboni leping. Leping j玫ustus 1.听detsembril听2009 (1.1.5). 25.听m盲rtsil听2011 v玫ttis Euroopa 脺lemkogu vastu otsuse, millega muudeti artiklit听136 ja rajati teed Euroopa stabiilsusmehhanismi loomiseks 2012.听aastal.
28.听juunil听2018 v玫ttis Euroopa 脺lemkogu vastu , mis v玫imaldas liikmesriikidel kehtestada vajalikud riigisisesed meetmed Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks ametiajaks 2019鈥�2024[1].
Hiljutised kriisid, eelk玫ige COVID-19 pandeemia ja s玫da Ukrainas, on toonud esile vajaduse institutsiooniliste reformide j盲rele, et suurendada ELi suutlikkust reageerida kiireloomulistele olukordadele 玫igeaegselt ja m玫jusalt.
Oma 4.听mai 2022.听aasta v盲ljendas parlament heameelt konverentsi j盲relduste ja soovituste 眉le, tunnistas, et need n玫uavad aluslepingu muutmist, ning palus p玫hiseaduskomisjonil koostada ettepanekud ELi aluslepingute reformimiseks konvendi kokkukutsumise abil koosk玫las . 9.听juunil听2022 v玫ttis parlament vastu . 脺ks oluline ettepanek on h盲盲letusmenetluste 眉mberkujundamine, et v玫imaldada n玫ukogul teha asjakohastes valdkondades, n盲iteks sanktsioonide ja 眉leminekuklauslite vastuv玫tmine ning h盲daolukorrad, otsuseid 眉heh盲盲lsuse n玫ude asemel kvalifitseeritud h盲盲lteenamusega. 11. juulil 2023 v玫ttis parlament vastu resolutsiooni ELi aluslepingute 眉leminekuklauslite rakendamise kohta. 22. novembril 2023 v玫ttis parlament vastu resolutsiooni ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks, milles kutsuti Euroopa 脺lemkogu 眉les kutsuma kokku konvendi aluslepingute l盲bivaatamiseks, et ajakohastada seadusandlikke menetlusi.
听
Eeva Pavy / Pablo Abril Marti