Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika
ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika on algusest peale olnud ELi 玫igusloomes olulisel kohal. Seda laiendati 1980. aastatel Euroopa teadusuuringute raamprogrammiga. 2014. aastal koondati suurem osa ELi teadusuuringute rahastamisest programmi 鈥濰orisont 2020鈥� alla, mis h玫lmas perioodi 2014鈥�2020 ja mille eesm盲rk oli tagada ELi 眉lemaailmne konkurentsiv玫ime. Selle j盲reltulija programm 鈥濫uroopa horisont鈥�, praegune ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm ajavahemikuks 2021鈥�2027, k盲ivitus 2021. aastal.
脮iguslik alus
(edaspidi 鈥濫Li toimimise leping鈥�) artiklid 179鈥�190.
贰别蝉尘盲谤驳颈诲
ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika eesm盲rk on suurendada ELi t枚枚stuse 眉lemaailmset konkurentsiv玫imet. ELi toimimise lepingu artiklis 179 on 枚eldud: 鈥濴iidu eesm盲rk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, luues Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad鈥�.
Saavutused
A. Teadusuuringute raamprogrammid
Esimene raamprogramm kehtestati 1983. aastal ning j盲rgmiste aastak眉mnete jooksul on ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika rakendamist rahaliselt toetatud j盲rjestikuste raamprogrammidega. Raamprogrammide eesm盲rk on muutunud 鈥� piiri眉lese teadus- ja tehnoloogiakoost枚枚 toetamiselt on 眉le mindud t玫eliselt 眉leeuroopalisele tegevuse ja meetmete koosk玫lastamisele. Ajavahemikku 2021鈥�2027 h玫lmav praegune 眉heksas raamprogramm, , on senistest suurim ja ambitsioonikaim ning selle eelarve on 眉le 93听miljardi euro. Teadusuuringutega seotud v玫imalusi pakuvad ka 眉htekuuluvuspoliitika ja muud ELi programmid, sh Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm 鈥濫rasmus+鈥�, programm LIFE, Euroopa 眉hendamise rahastu ja ELi terviseprogrammid.
B. (Rahvusvaheline) koordineerimine ja koost枚枚
Euroopa teadusruumi v玫rgustik (ERA-NET) k盲ivitati 2002. aastal, et toetada liikmesriikide ja assotsieerunud riikide riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide koost枚枚d v玫rgustike loomise, 眉hismeetmete rakendamise ja programmide vastastikuse avamise abil. Samast p玫him玫ttest l盲htudes on EL rahastanud Euroopa teaduse ja tehnika alast koost枚枚d (), mille eesm盲rk on aidata luua teadusv玫rgustikke teadlaste koost枚枚ks kogu Euroopas (ja rahvusvahelisel tasandil).
Programm 鈥濫uroopa horisont鈥� on 2021. aastal ELi vastu v玫etud peamine vahend, mille eesm盲rk on luua reeglitel ja v盲盲rtustel p玫hinev teadus- ja innovatsioonikeskkond ning tagada vastastikkus ja v玫rdsed tingimused k玫ikides koost枚枚valdkondades. 脺ldise l盲henemisviisi osana ning teadusjulgeoleku suurendamiseks muutunud rahvusvahelises kontekstis avaldas komisjon 2022. aastal .
C. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
(EIT) loodi 2008. aastal, et tugevalt l玫imitud asutades edendada ja rakendada maailmatasemel innovatsiooni. Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad koondavad k玫rgkoolide esindajaid, teadlasi, ettev玫tjaid, investoreid, avalik-玫iguslikke organisatsioone ja mittetulundus眉hendusi, et luua uudseid innovatsioonimudeleid, mis v玫ivad teistele eeskuju anda.
Osalemine
T眉眉pilisse ELi rahastatavasse projekti on kaasatud juriidilised isikud, st 眉likoolid, teaduskeskused, ettev玫tted (kaasa arvatud v盲ikesed ja keskmise suurusega ettev玫tted 鈥� VKEd) ning mitme liikmesriigi, samuti assotsieerunud ja kolmandate riikide teadlased. ELil on mitmeid vahendeid teadus- ja innovatsioonipoliitika eesm盲rkide saavutamiseks j盲rgmiste eriprogrammide raames:
- otsesed meetmed, mida rahastab t盲ielikult EL;
- kaudsed meetmed, mis v玫ivad olla j盲rgmised: i)听teaduskoost枚枚projektid, mida viivad ellu liikmesriikide, assotsieerunud ja kolmandate riikide juriidiliste isikute konsortsiumid; ii)听tippkeskuste v玫rgustikud (眉hised uurimisprogrammid, mida rakendab mitu teadusorganisatsiooni, kes tegutsevad asjaomases valdkonnas 眉hiselt); iii)听koordineerimis- ja toetusmeetmed; iv)听眉ksikprojektid (toetus nn eesliiniuuringutele) v玫i v) teadlaste koolitamiseks ja karj盲盲ri kujundamiseks antav toetus, mida kasutatakse peamiselt rakendamiseks.
Programm 鈥濰orisont 2020鈥�
Ajavahemikku 2014鈥�2020 h玫lmanud oli ELi esimene teadusuuringute ja innovatsiooni l玫imimise programm, millega suurendati toetust avaliku ja erasektori partnerlustele ja uuenduslikele VKEdele ning rahastamisvahendite kasutamisele. Programmis 鈥濰orisont 2020鈥� v玫eti kasutusele 眉htsed reeglid, mis muutsid 眉hiskondlikele probleemidele reageerimise lihtsamaks, l盲hendades teadusuuringuid ja turgu, n盲iteks aidates innovaatilistel ettev玫tjatel kujundada oma tehnoloogilised l盲bimurded eluj玫ulisteks 盲ripotentsiaaliga toodeteks. Samuti p眉眉ti laiendada uuemate liikmesriikide ja kolmandate riikide osalemist EL programmides.
Programmi 鈥濰orisont 2020鈥� esialgne eelarve oli 77 miljardit eurot, mida 2015. aastal v盲hendati 74,8 miljardi euroni, ning programm keskendus kolmele peamisele sambale:
- tipptasemel teadus: sellega toetati ELi 眉leilmset juhtpositsiooni teaduses ja suurendati (ERC) eraldatavaid vahendeid;
- juhtpositsioon t枚枚stuses: investeeringud peamistesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni;
- 眉hiskondlikud v盲ljakutsed:
Et VKEsid osalema ergutada, l玫i komisjon sihtotstarbelise rahastamisvahendi, millest anti tagastamatut abi teadus- ja arendustegevuseks ning selle tulemuste turustamiseks, seda nii kapitali k盲ttesaadavaks muutmisega (varase ja kasvufaasi investeeringute rahastamine) kui ka laenuv玫imaluste loomisega (laenud ja tagatised).
Programm 鈥濫uroopa horisont鈥�
A. Programm 鈥濫uroopa horisont鈥� 2021鈥�2027
suurendab ELi konkurentsiv玫imet ja aitab tal saavutada strateegilisi prioriteete, mis jagunevad kolme samba vahel.
- Tipptasemel teadus: j盲tk programmi 鈥濰orisont 2020鈥� tipptasemel teaduse sambale, mis h玫lmab Euroopa Teadusn玫ukogu, Marie Sk艂odowska-Curie meetmeid ja teadustaristut.
- 脺leilmsed probleemid ja t枚枚stuse konkurentsiv玫ime: konkreetsete 眉hiskondlike probleemide lahendamiseks 眉leeuroopaliste teadusprojektide elluviimine j盲rgmistes teemavaldkondades:
- Innovatiivne Euroopa: eesm盲rk on muuta Euroopa turgu loovate uuenduste eestvedajaks, arendada innovatsiooni 枚kos眉steemi ning tugevdada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) positsiooni, et edendada ettev玫tete, teadusuuringute, k玫rghariduse ja ettev玫tluse l玫imimist.
P盲rast 2021.鈥�2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku muutmist, mille k盲igus kohandati Ukrainale antavat abi, suurendati Euroopa Kaitsefondi assigneeringuid ja loodi Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), otsustati alates 2025. aastast v盲hendada programmi 鈥濫uroopa horisont鈥� eelarvet esialgselt 95,5 miljardilt eurolt 93,4 miljardile eurole.
Programmi 鈥濫uroopa horisont鈥� teises, , mis 2024. aasta m盲rtsis, on programmi prioriteetidena v盲lja toodud kolm p玫hiteemat: 1)听rohep枚枚re, 2)听digi眉leminek ning 3)听vastupidavam, konkurentsiv玫imelisem, kaasavam ja demokraatlikum Euroopa. Lisaks suunavad k玫igis kolmes valdkonnas investeeringute tegemist sellised 眉ldp玫him玫tted nagu avatud strateegiline autonoomia ja Euroopa juhtiva rolli kindlustamine elut盲htsa tehnoloogia arendamisel ja kasutuselev玫tmisel.
B. Kolmandate riikide osalemine programmis 鈥濫uroopa horisont鈥�
ELi ja 脺hendkuningriigi annab 脺hendkuningriigile s玫naselgelt juurdep盲盲su viiele ELi rahastamisprogrammile, sealhulgas programmile 鈥濫uroopa horisont鈥�[1]. 脺hendkuningriik maksab nn assotsieerunud riigi staatuse eest, mis anti 16-le varem programmiga 鈥濰orisont 2020鈥� 眉hinenud ELi mittekuuluvale riigile. 脺hendkuningriigi osalemine programmis 鈥濫uroopa horisont鈥� peatati 2021. aastal, kuni peeti l盲bir盲盲kimisi P玫hja-Iirimaa protokolli rakendamise 眉le. 2023. aasta septembris saavutati , mis tagas programmi 鈥濫uroopa horisont鈥� rahastamisele alates 1. jaanuarist 2024.
ELi ja 艩veitsi kahepoolsete suhete laiemas raamistikus programmis 鈥濫uroopa horisont鈥� ning 艩veitsi 眉ksustele anti v玫imalus osaleda alates 2024. aastast Euroopa Teadusn玫ukogu konkursikutsetes assotsieerunud riigi 眉ksustele kehtivate tingimuste alusel, kuni toetuslepingud on ette valmistatud.
Hiljuti viidi l玫pule l盲bir盲盲kimised potentsiaalsete uute 鈥� 2023. aasta novembris (programmiga 眉hinemiseks 2024. aastal) ja 2024. aasta m盲rtsis (programmiga 眉hinemiseks 2025. aastal).
Euroopa Parlamendi roll
Juba rohkem kui 20 aastat on Euroopa Parlament soovinud n盲ha ambitsioonikamat ELi teadus- ja innovatsioonipoliitikat ning liikmesriikides teadusuuringutele tehtavate kogukulutuste olulist suurendamist, et s盲ilitada ja tugevdada ELi rahvusvahelist konkurentsiv玫imet. Parlament on toetanud ka suuremat koost枚枚d ELi mittekuuluvate partneritega, struktuurifondide ja raamprogrammide meetmete tihedat l玫imimist ning sihip盲rast tegevust VKEde optimaalseks kaasamiseks ja n玫rgemate, ent paljut玫otavate ettev玫tjate osalemise h玫lbustamiseks. Lisaks on parlament n玫udnud menetluste lihtsustamist ning raamprogrammide paindlikumaks muutmist, et v玫imaldada vahendite 眉mbersuunamist perspektiivikamatesse valdkondadesse ning reageerida muutuvatele oludele ja uutele teadusuuringute prioriteetidele.
Programmi 鈥濰orisont 2020鈥� 眉le peetud l盲bir盲盲kimistel 玫nnestus parlamendiliikmetel l盲bi suruda mitu muudatust, eelk玫ige kaks uut eesm盲rki omaette struktuuri ja eelarvereaga:
- tugevdada teadusringkondade ja 眉hiskonna koost枚枚d ja dialoogi ning muuta teadus- ja arendustegevuse valdkonna karj盲盲riv玫imalused noortele huvipakkuvamaks;
- laiendada institutsioonidevaheliste t枚枚r眉hmade moodustamise, teadust枚枚tajate partnerluse ja parimate tavade vahetamise teel programmis osalejate ringi.
Lisaks pidi VKEdele eraldatama v盲hemalt 20% kahe samba (鈥瀓uhtpositsioon t枚枚stuses鈥� ja 鈥灻糷iskondlikud v盲ljakutsed鈥�) eelarvete kogusummast.
Euroopa Parlament kiitis 2021. aastal heaks programmi 鈥濫uroopa horisont鈥�, mille eelarve on 95,5听miljardit eurot, sh 5,4听miljardit eurot Euroopa majanduse taastekavast . Komisjon on alates 1. jaanuarist 2021 programmi juba ajutiselt rakendama asunud.
Euroopa Parlament tunnistas oma 2021. aasta juulikuises , et loomise l玫puleviimine teadlaste vaba liikumise ning teaduslike teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumise saavutamisega on ELi 眉ks peamisi prioriteete. Parlament r玫hutas, kui oluline on s眉nergia k玫rgharidusasutuste, teadusasutuste ja kodaniku眉hiskonna organisatsioonide ning t枚枚stusliitude vahel. Samuti juhtis parlament t盲helepanu olulisele rollile, mida teadusuuringud ja innovatsioon etendasid COVID-19 pandeemia ajal, kui kriisist 眉lesaamiseks k盲idi v盲lja mitut sektorit ja valdkonda h玫lmavad lahendused.
Oma 2022. aasta aprillikuises tuletas Euroopa Parlament meelde vajadust pidevalt investeerida teadlaste oskustesse ja karj盲盲riv玫imalustesse. Samuti r玫hutati resolutsioonis reeglitel p玫hineva mitmepoolse koost枚枚 vajadust ning toonitati, et programmi 鈥濫uroopa horisont鈥� alusel v玫ib assotsieerimislepinguid s玫lmida 眉ksnes riikidega, kes on v玫tnud kohustuse j盲rgida 玫igusnormidel p玫hinevat avatud turumajandust, sealhulgas k盲sitleda intellektuaalomandi 玫igusi 玫iglaselt ja erapooletult ja austada inim玫igusi, ning kellel on demokraatlikud institutsioonid.
Oma 2022. aasta m盲rtsikuises n玫udis Euroopa Parlament, et viivitamata peatataks v玫i l玫petataks Venemaaga toimuv teadus- ja innovatsioonikoost枚枚 programmide rahastamine ELi vahenditest ning katkestataks piirkondadevahelised programmid.
Oma 2023. aasta oktoobrikuises resolutsioonis ELi ja 艩veitsi suhete kohta r玫hutas parlament ELi ja 艩veitsi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alase koost枚枚 t盲htsust ning kutsus pooli 眉les valima pragmaatilise l盲henemisviisi, et v玫imaldada 艩veitsi osalemist. Parlament r玫hutas ELi ja 艩veitsi 眉histe j玫upingutuste olulisust tegelemisel teadus- ja arendustegevuse kaudu selliste 眉lemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused, tervishoid ning energiajulgeolek.
Lisateavet selle teema kohta v玫ib leida t枚枚stuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) veebisaidilt.
听
Kristi Polluveer