Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B10-0083/2024Resolutsiooni ettepanek
B10-0083/2024

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKdemokraatia tagasilanguse ja poliitilist pluralismi ähvardavate ohtude kohta Gruusias

4.10.2024-()

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 136 lõikele 2

Reinier VanLanschot, Mārtiņš Staķis, Sergey Lagodinsky, Nicolae Ştefănuță, Markéta Gregorová, Ville Niinistö, Mélissa Camara, Hannah Neumann
fraktsiooni Verts/ALE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B10-0070/2024

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B10-0083/2024
Esitatud tekstid :
B10-0083/2024
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

10‑0083/2024

Euroopa Parlamendi resolutsioon demokraatia tagasilanguse ja poliitilist pluralismi ähvardavate ohtude kohta Gruusias

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.ja 15.detsembri 2023.aasta järeldusi,

võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023.aasta teatist „2023.aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ () ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „2023.aasta aruanne Gruusia kohta“ (SWD(2023)0697),

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

võttes arvesse kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni 28.mai 2024.aasta avaldust Gruusia välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse lõpliku vastuvõtmise kohta,

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 12.juuni 2024.aasta avaldust kodanikuühiskonna jätkuva hirmutamise, ähvardamise ja ründamise kohta Gruusias,

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 15.mai 2024.aasta avaldust „Gruusia: ÜRO eksperdid mõistavad hukka välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse vastuvõtmise“,

võttes arvesse Veneetsia komisjoni 21.mai 2024.aasta kiireloomulist arvamust Gruusia välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse kohta;

võttes arvesse Veneetsia komisjoni 22.juuni 2024.aasta arvamust valimisseaduse muudatuste kohta, millega kaotatakse sookvoodid,

võttes arvesse Veneetsia komisjoni 22.juuni 2024.aasta järelarvamust ühisarvamusele Gruusia valimisseaduse ja parlamendi kodukorra muudatusettepanekute kohta,

võttes arvesse Veneetsia komisjoni 25.juuni 2024.aasta arvamust pereväärtuste ja alaealiste kaitse seaduse eelnõu kohta,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27.juuni 2024.aasta resolutsiooni 2561(2024) demokraatiat ähvardavate probleemide kohta Gruusias,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut[1],

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,

A.arvestades, et viimastel kuudel on Gruusias aset leidnud märkimisväärsed rünnakud demokraatia vastu, mida on iseloomustanud kiirustav demokraatiavastaste õigusaktide vastuvõtmine, mida on kritiseerinud ÜRO, Veneetsia komisjon ja EL, ning millega on kaasnenud rünnakud kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia vastu, pikaajalised massimeeleavaldused ning sügavad poliitilised ja ühiskondlikud pinged ja polariseerumine;

B.arvestades, et 14.mail 2024 võttis Gruusia parlament kolmandal ja viimasel lugemisel vastu välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse; arvestades, et see seadus on suunatud kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu meedia vastu, nõudes, et valitsusvälised organisatsioonid ja meediaväljaanded, kes saavad üle 20% oma rahalistest vahenditest välismaalt, registreeriksid end „välisriigi huvides tegutseva organisatsioonina“ ja tähistaksid end vastavalt; arvestades, et nende organisatsioonide suhtes kohaldatakse täiendavat kontrolli, aruandlusnõudeid ja võimalikke sanktsioone, sealhulgas kuni 25000lari suurust halduskaristust;

C.arvestades, et seadus võeti vastu menetluses, mis Veneetsia komisjoni sõnul ei jätnud ruumi tõeliseks aruteluks ja sisuliseks konsulteerimiseks, eirates varjamatult suure osa Gruusia elanikkonna muresid; arvestades, et selle seadusega kehtestatud piirangud väljendus- ja ühinemisvabadusele ning eraelu puutumatuse õigusele on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli8 lõikes2, artikli10 lõikes2 ja artikli11 lõikes2 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli17 lõikes2, artikli19 lõikes2 ja artikli22 lõikes2 sätestatud range kontrolliga, kuna need ei vasta demokraatlikus ühiskonnas seaduslikkuse, legitiimsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele ning on vastuolus ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis14 sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõttega;

D.arvestades, et Gruusia valitsus on seni hoidunud seaduse rangest rakendamisest, kuid eeldatakse, et seadus mõjutab märkimisväärselt kodanikuühiskonna organisatsioone ja sõltumatuid meediaväljaandeid, mille eksistents ja tegevus sõltuvad väga sageli välisrahastamisest; arvestades, et selle seaduse oht on juba hakanud vaigistama Gruusia elavat kodanikuühiskonda, mis on Gruusia demokraatia keskmes ja mis on aidanud oluliselt kaasa Gruusiale ELi kandidaatriigi staatuse andmise otsuse tegemisele;

E.arvestades, et see õigusakt võeti vastu ajal, mil rünnakud Gruusia kodanikuühiskonna vastu on sagenenud ja jätkuvad, ning sellega püütakse selgelt vähendada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, jättes sõltumatud rühmad ilma rahalistest vahenditest; arvestades, et sellise seaduse vastuvõtmine, mis on koostatud Venemaa välisagentide seaduse eeskujul, ei toimu geopoliitilises vaakumis, vaid kujutab endast suundumust selles piirkonnas laiemalt;

F.arvestades, et 17.septembril 2024.aastal võttis Gruusia parlament vastu „pereväärtusi ja alaealiste kaitset“ käsitleva seaduse, mille eesmärk on keelata usaldusväärne ja asjakohane teave seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta;

G.arvestades, et Gruusia parlament on võtnud viimastel kuudel vastu mitu Gruusia valimiste õigusraamistiku muudatust, millega muudetakse keskvalimiskomisjoni esimehe ja erapooletute liikmete valimise viisi, ning valimisseadustiku viimase hetke muudatused;

H.arvestades, et Gruusia poliitikat on ajalooliselt iseloomustanud süsteemne korruptsioon ja oligarhide mõju, mis mõjutavad jätkuvalt poliitiliste liikumiste sõltumatust ja demokraatlikku korraldust;

I.arvestades, et 2024. aasta augustis kinnitas Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze, et tema erakond Gruusia Unistus kavatseb eelseisvatel parlamendivalimistel võidu saavutamisel keelustada kõik talle vastu olevad poliitilised jõud, viidates opositsioonile kui „kuritegelikule poliitilisele jõule“;

J.arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja ELi liikmesriigid on teinud avaldused, milles kutsutakse Gruusia valitsust tungivalt üles hoiduma selliste õigusaktide vastuvõtmisest, mis võiksid ohustada Gruusia edusamme ELiga ühinemise suunas liikumisel;

K.arvestades, et paljud rahvusvahelised organisatsioonid ja kõrged ametnikud – sealhulgas Veneetsia komisjon, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, ÜRO Inimõiguste Nõukogu, ÜRO inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöör, ÜRO alaline koordinaator Gruusias, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, ajakirjanike kaitse komitee, Euroopa demokraatia rahastu, Freedom House ja USA Rahvusvahelise Arengu Amet – on kutsunud Gruusia valitsust üles need kahjulikud seadused tagasi võtma;

1.väljendab sügavat muret demokraatia tagasilanguse pärast Gruusias, mis on käesoleva aasta jooksul ja eriti enne 26.oktoobril 2024 toimuvaid parlamendivalimisi järjest rohkem aset leidnud; juhib tähelepanu laiemale õigusaktide paketile, mille valitsev erakond Gruusia Unistus on viimastel kuudel esitanud ja vastu võtnud, millega rikutakse õigust väljendusvabadusele, tsenseeritakse meediat, teadust ja kunsti ning mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste standarditega viisil, millel on märkimisväärne mõju Gruusia elanike elule ja heaolule;

2.taunib eelkõige asjaolu, et Gruusia parlament võttis välismõju läbipaistvust käsitleva seaduse vastu pärast seda, kui ta oli hääletanud maha Gruusia presidendi Salome Zurabišvili varasema veto; väljendab muret selle pärast, et seadus läbis lugemised Gruusia parlamendis opositsiooniliikmete äraolekul;

3.rõhutab, et see seadus muudab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu meedia töö Gruusias kuluka ja aeganõudva halduskoormuse, võimalike süüdistuste esitamise ning nn välisagendiks sildistamisest tekkiva mainekahju tõttu sisuliselt võimatuks; rõhutab, et kuigi asjaomased organisatsioonid saavad raha välismaalt, ei tegutse nad „välisriigi huvides“, vaid püüavad päevast päeva kaitsta Gruusia kodanike inimõigusi ja demokraatlikke lootusi ning tagada neile erapooletu ülevaate arengutest oma riigis;

4.jagab Veneetsia komisjoni tõstatatud muret Gruusia valimiste õigusraamistiku ja valimisseadustiku muudatuste vastuvõtmise pärast, nõustudes, et need valimisseadustiku muudatused mõjutavad oluliselt sidusrühmade arusaama valimiste korraldamise erapooletusest ja õiglusest ning usaldust nende vastu;

5.kutsub Gruusia ametivõime üles võtma täielikult arvesse vastuvõetud ja kavandatud õigusakte käsitlevates Veneetsia komisjoni arvamustes esitatud muresid ning järgima seal esitatud soovitusi;

6.mõistab hukka valitseva erakonna Gruusia Unistus märkused tema kavatsuse kohta keelustada kõik opositsioonierakonnad ja polariseeriva retoorika, millega viidatakse opositsioonile kui „kuritegelikule poliitilisele jõule“; märgib, et selline hirmutamine kahjustab tõsiselt poliitilist protsessi ja väljendusvabadust ning soodustab hirmukeskkonda; kutsub kõiki poliitilisi osalejaid üles hoiduma sellise retoorika kasutamisest, mis õhutab veelgi rohkem äärmuslikku polariseerumist, lõpetama valeteabe levitamise eelseisvate valimiskampaaniate ajal ja pühenduma selle asemel tõe kaitsmisele;

7.mõistab hukka valitsuse laiema rünnakukampaania kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mainekate rahvusvaheliste rahastajate vastu, kes toetavad Gruusias demokraatiat, õigusriiki ja inimõiguste kaitsmist; väljendab muret üha arvukamate teadete pärast kodanikuühiskonna esindajate, poliitiliste liidrite, kodanikuühiskonna aktivistide ja ajakirjanike vastu suunatud hirmutamiste, ähvardamiste ja füüsiliste rünnakute kohta Gruusias; kordab oma üleskutset lõpetada kõik rünnakud kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia vastu ning tagada riigis kogu kodanikuühiskonnale ja meediale tõeliselt soodne keskkond;

8.tuletab meelde oma toetust Gruusiale 2023.aastal ELi kandidaatriigi staatuse andmisele, mis anti Gruusia kodanikuühiskonna väsimatute jõupingutuste ja Gruusia rahva valdava enamiku ülekaalukate püüdluste eest saada ELi liikmeks, ning eeldusel, et viiakse ellu üheksa soovitust; rõhutab, et mitme õigusakti hiljutine vastuvõtmine on otseselt vastuolus ELi üheksa soovitusega, millest Gruusiale ELi kandidaatriigi staatuse andmine sõltus; rõhutab lisaks, et ühegi soovituse puhul üheksast ei ole tehtud suuri või üldse mitte mingeid edusamme;

9.rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu meedia sihikule võtmine üldiselt ning eelkõige välismõju käsitlev õigusakt on vaieldamatult vastuolus ja kokkusobimatu ELi normide ja väärtustega ning ELi liikmeks saamise püüdlustega; tuletab meelde, et komisjonil on kavas esitada käesoleva kuu lõpus 2024.aasta laienemispakett, mis sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas Gruusia on rakendanud meetmeid, millest riigile kandidaatriigi staatuse andmine sõltus;

10.märgib, et avaliku halduse, institutsioonidevaheliste suhete, hea valitsemistava ja korruptsiooniga seotud lahendamata probleemide lahendamine ning kohtusüsteemi vajalike reformide rakendamine ELiga ühinemise protsessi ajal on samuti lahutamatu osa selle tagamisest, et Gruusia ühiskond ja demokraatlikud institutsioonid suudaksid pikas perspektiivis vältida välissekkumist ja demokraatia tagasilangust;

11.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima demokraatia tagasilanguse tagajärgi, mida need seadused kujutavad endast nende abiandja rollile Gruusias, ning teavitama sellest võimalikust mõjust Gruusia valitsust ja parlamenti;

12.on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga29 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli215 lõikega2 seisukohal, et kuna õigusriik on ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõte ning välismõju käsitlev seadus rikub Euroopa Nõukogu õigusriigi standardeid, nagu neid on tõlgendanud Veneetsia komisjon, võib nõukogu võtta vastu otsuse sihipäraste sanktsioonide kohta;

13.kutsub ametivõime üles tagama vabad, õiglased ja usaldusväärsed parlamendivalimised ning püüdlema viivitamata polariseerumise vähendamise ja ühiskondliku leppimise poole kõigi Gruusia kodanike hüvanguks; rõhutab, et inimõigusi ja Gruusia demokraatiat tuleb austada, ning nõuab tungivalt, et Gruusia ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõik valimiste vaatlemises osalevad tunnustatud kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid neid valimisi jälgida, ilma et neid takistataks või nende töösse sekkutaks;

14.kordab oma jätkuvat toetust Gruusia rahva demokraatlikele ambitsioonidele ja tema soovile kuuluda tulevikus ELi; rõhutab, et sõltumatud küsitlused näitavad järjepidevalt, et ELiga soovib ühineda üle 80% Gruusia elanikest, mis on kandidaatriikides üks kõrgemaid näitajaid; tuletab meelde, et varasematel aastatel on Gruusia olnud esirinnas reformide elluviimisel kooskõlas oma ühiskonna pikaajalise sooviga ELiga ühineda; tunnistab, et Gruusia demokraatlikku tulevikku ELi kandidaatriigina on endiselt võimalik tugevdada noorte ja kaasatud juhtide põlvkonna abil, nagu näitasid 2024.aastal toimunud spontaansed meeleavaldused välisagentide seaduse vastu;

15.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia presidendile, peaministrile ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 8. oktoober 2024
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika