Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B9-0275/2023Resolutsiooni ettepanek
B9-0275/2023

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKUkraina kestliku taasülesehitamise ja Euroopa-Atlandi kogukonda lõimimise kohta

12.6.2023-()

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli132 lõikele2

Michael Gahler, Andrius Kubilius, Rasa Juknevičienė, Željana Zovko, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Siegfried Mureşan, Jerzy Buzek, Isabel Wiseler‑Lima, Traian Băsescu, Vladimír Bilčík, Gheorghe Falcă, Tomasz Frankowski, Sunčana Glavak, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Aušra Maldeikienė, Lukas Mandl, Liudas Mažylis, Dace Melbārde, Gheorghe‑Vlad Nistor, Janina Ochojska, Radosław Sikorski, Michaela Šojdrová, Eugen Tomac, Inese Vaidere, Tom Vandenkendelaere, Tomáš Zdechovský, Milan Zver,
fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0270/2023

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B9-0275/2023
Esitatud tekstid :
B9-0275/2023
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

9‑0275/2023

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina kestliku taasülesehitamise ja Euroopa-Atlandi kogukonda lõimimise kohta

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja eskaleerumist 2022.aasta veebruaris,

võttes arvesse NATO 3. aprilli 2008. aasta Bukaresti tippkohtumise deklaratsiooni,

võttes arvesse 2014.aastal ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel sõlmitud assotsieerimislepingut[1] ning Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mida leping hõlmab,

võttes arvesse Ukraina ELi liikmeks astumise avaldust, mille ta esitas 28.veebruaril 2022, ja sellele järgnenud Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmist Euroopa Ülemkogu poolt 23.juunil 2022, tuginedes komisjoni positiivsele hinnangule ja arvestades Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohti,

võttes arvesse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõnet 9.veebruari 2023.aasta külaskäigu ajal Euroopa Parlamenti,

võttes arvesse kodukorra artikli132 lõiget 2,

A.arvestades, et NATO Bukaresti tippkohtumise deklaratsioonis tervitasid liitlased Ukraina Euroopa-Atlandi kogukonda pürgimise püüdlusi ja leppisid kokku, et Ukrainast saab NATO liige;

B.arvestades, et Venemaa on alates 24.veebruarist2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda; arvestades, et see agressioonisõda kujutab endast ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete jõhkrat ja jämedat rikkumist; arvestades, et Ukraina on kannatanud Venemaa agressiooni all alates 2013.aasta novembris puhkenud meeleavaldustest tollase presidendi otsuse vastu peatada ELi-Ukraina assotsieerimislepingu allkirjastamine; arvestades, et Venemaa tegevus Ukrainas viimase 16kuu jooksul ohustab jätkuvalt rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas;

C.arvestades, et Ukraina on nüüd tunnustatud ELi kandidaatriik ja on saanud ELilt kõigis valdkondades ulatuslikku toetust, sealhulgas enneolematut sõjalist toetust; arvestades, et alates 2022.aasta veebruarist on EL, selle liikmesriigid ja Euroopa finantseerimisasutused lubanud anda Ukrainale abi, sealhulgas sõjalist abi, vähemalt 70miljardi euro suuruses summas;

D.arvestades, et Venemaa agressioonisõda on suurim sõjaline konflikt Euroopa maailmajaos alates Teise maailmasõja lõpust ning see peegeldab süvenevat konflikti autoritaarsuse ja demokraatia vahel;

E.arvestades, et NATO laienemise igas voorus on järgitud põhimõtet, et see peaks tooma olemasolevatele liikmetele julgeolekuga seotud kasu; arvestades, et Venemaa sõjalise reageerimise oht on varem pärssinud tõsist arutelu Ukraina NATO liikmesuse üle; arvestades, et Pariisi harta, Budapesti memorandum, 1997. aasta Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vaheline sõprus-, koostöö- ja partnerlusleping ning otsus Ukraina liikmesuse kohta otsuse tegemata jätmine NATO Bukaresti tippkohtumisel 2008. aastal ei suutnud ära hoida Venemaa agressiooni Ukraina vastu;

F.arvestades, et Ukraina suuruse julgeoleku seisukohast nn halli tsooni püsimine Venemaa ja lääneriikide vahel tekitaks reformimata ja revisionistlikule Venemaale pideva kiusatuse, sarnaselt Stalini poolt 1952. aastal esitatud ettepanekule luua NATO liikmete ja idabloki vahel ühtne ja neutraalne Saksamaa;

G.arvestades, et juulis Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel tuleb käsitleda küsimust, kuidas võtta järelmeetmeid seoses 2008. aastal Bukarestis esitatud toetusavaldusega Ukraina liikmesuse kohta, võttes arvesse Venemaa jätkuvat agressiooni ja seda, kuidas kõige paremini vältida sellise agressiooni kordumist pärast sõja lõppu;

H.arvestades, et 26. jaanuaril 2023 käivitati asutustevaheline abi koordineerimise platvorm Ukraina toetuseks, mis toob kokku Ukraina, ELi, G7 riikide ja rahvusvaheliste finantsasutuste, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, kõrgetasemelised ametnikud; arvestades, et platvormi eesmärk on toimida katalüsaatorina, mobiliseerides Ukraina vajaduste rahuldamiseks vajalikud rahvusvahelised kohustused ja edendades tihedamat koordineerimist, et aidata rahuldada kohapealseid vajadusi;

I.arvestades, et kahjustuste ja vajaduste kiirhindamise[2] kohaselt ulatusid Ukraina hoonetele ja taristule tekitatud otseste kahjustustega seotud kulud täieliku sissetungi alguse esimese aastapäeva seisuga rohkem kui 135miljardi USA dollarini, kusjuures kõige rohkem olid kannatada saanud elamufond, transport, energeetika, kaubandus ja tööstus; arvestades, et see kahju on koondunud eesliini oblastitesse; arvestades, et taasülesehitus- ja taastamiskulud on hinnanguliselt 411miljardit USA dollarit;

J.arvestades, et 2022. aastal toimus Luganos, Berliinis ja Pariisis mitu Ukraina taastamise konverentsi ning 2023. aasta juulis toimub Londonis veel üks konverents, millel osalevad Ukraina ametiasutused, võimalikud rahastajad, rahvusvahelised organisatsioonid ja Ukrainat toetavad riigid, et töötada välja riigi taastamiseks antava abi üksikasjad; arvestades, et Ukraina valitsus on esitanud riikliku taasteprogrammi, mis on aluseks tulevastele ülesehituspüüdlustele; arvestades, et eelseisval taastekonverentsil Londonis tutvustatakse Ukraina 2023. aasta ettevõtluskokkulepet Ukraine Business Compact ning see annab juhtivatele rahvusvahelistele ettevõtjatele platvormi, et näidata oma toetust Ukraina taastamisele ja riigi soovile end ajakohastada, ehitada üles vastupidav ja paindlik majandus ning väljuda sõjast tugevama ja jõukamana;

K.arvestades, et 6.juunil 2023 toime pandud terroriaktiga õhiti tahtlikult Lõuna-Ukrainas asuva Hersoni oblasti Venemaa poolt okupeeritud ja tema kontrolli all oleval alal Dnipro jõel Nova Kahhovkas asuv tamm; arvestades, et oli teada, et tamm oli mineeritud; arvestades, et plahvatus põhjustas tammi ulatusliku purunemise, mistõttu vesi tulvas läbi selle ja ujutas üle allavoolu Hersoni suunas; arvestades, et tammi purustamine sundis evakueerima tuhandeid kohalikke tsiviilelanikke, hävitas taristut, kodusid ja elusloodust ning tõi kaasa veevarude saastumise tööstuskemikaalide ja hüdroelektrijaamast lekkinud naftaga ning vesi viis kaasa maamiine, mis ohustavad päästetöötajate ja evakueeritud inimeste elu; arvestades, et tammi reservuaari tühjenemine jätab niisutuseta 584000hektarit viljakat maad, millel toodeti enne sõda ligikaudu 4miljonit tonni teravilja ja õlikultuure; arvestades, et selle tohutu reservuaari abil varustati veega ülesvoolu asuvaid kogukondi ja sealt sai jahutusvett ka Zaporižžja tuumaelektrijaam;

1.kinnitab vankumatut solidaarsust Ukraina rahva ja juhtidega ning toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

2.kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu ning Valgevene režiimi osalemise selles; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse, eelkõige rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, ning et Venemaa viiks kõik sõjalised jõud, käsilasväed ja sõjatehnika kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja ning lõpetaks Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise ja vabastaks kõik kinnipeetud ukrainlased;

3.rõhutab, et Ukraina peamine eesmärk on võita sõda Venemaa vastu, mis hõlmab kõigi Venemaa sõjaliste jõudude, käsilasvägede ja liitlaste Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja surumist; on seisukohal, et seda eesmärki on võimalik saavutada ainult eranditult igat liiki relvade jätkuva, püsiva ja pidevalt suureneva tarnimisega Ukrainasse;

4.mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni Nova Kahhovka tammi tahtliku hävitamise eest, mis on põhjustanud keskkonna- ja humanitaarkatastroofi ning millega rikutakse ka rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist humanitaarõigust; tuletab meelde, et rünnakud elutähtsa tsiviiltaristu vastu võivad kujutada endast sõjakuritegusid; kordab, et kõik selliste sõjakuritegude, sealhulgas tammi hävitamise eest vastutavad isikud võetakse vastutusele kooskõlas rahvusvahelise õigusega; kutsub komisjoni ja Ukraina rahvusvahelisi partnereid üles andma kogu vajalikku abi, milleks on üleujutatud piirkonnas vahetu vajadus, eelkõige varustust ja masinaid päästetöödeks, joogivett ja toitu; väljendab heameelt ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kiire aktiveerimise üle; väljendab muret selle pärast, et Nova Kahhovka tammi hävitamine võib ohustada ka Zaporižžja tuumaelektrijaama ohutust, tekitades Euroopas tõsise kiirgusõnnetuse ohu;

5.toetab spetsiaalse rahvusvahelise järelevalvemissiooni loomist, et registreerida Venemaa Ukraina-vastase agressiooni keskkonnaalased tagajärjed ja luua sellega alus Venemaalt konkreetse hüvitise sissenõudmiseks;

6.kinnitab veel kord oma pühendumust Ukraina ELi liikmeks saamisele; kordab oma nõudmist, et kehtiva assotsieerimislepingu rakendamisel tehtava töö ja ühinemisläbirääkimiste protsessi vahel oleks uuenduslik, täiendav ja paindlik koostoime, võimaldades Ukraina järkjärgulist integreerimist ELi ühtsele turule ja valdkondlikesse programmidesse, sealhulgas juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele asjakohastes valdkondades, et Ukraina kodanikud saaksid ühinemisest kasu kogu protsessi vältel, mitte ainult pärast selle lõpuleviimist;

7.väljendab sellega seoses taas toetust Euroopa Ülemkogu otsusele anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus; ootab komisjonilt positiivset soovitust pärast seda, kui on võetud seitse meedet, mis on esitatud komisjoni arvamuses Ukraina ELi liikmeks astumise avalduse kohta[3], mis võivad viia ühinemisläbirääkimiste alustamiseni käesoleval aastal ja valitsustevahelise konverentsi korraldamiseni sama aja jooksul; kinnitab veel kord, kui oluline on alustada ühinemisläbirääkimisi, et anda Ukrainale suund, tagamaks, et Ukraina integreerumine ELiga kulgeb pidevalt ajakavas, ja säilitada selle protsessi hoog; on veendunud, et Ukraina ELi liikmesus on geostrateegiline investeering ühtsesse ja tugevasse Euroopasse ning annab tunnistust juhtrollist, otsusekindlusest ja ettenägelikkusest; tuletab meelde, et Ukraina edukal integreerumisel ELiga võib olla märkimisväärne ülekanduv mõju ka Venemaale, mis võib sillutada teed demokraatlikele reformidele;

8.rõhutab, et ELiga ühinemine peab toimuma kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga49 ning põhinema asjakohase korra austamisel ja tingimusel, et täidetakse kehtestatud kriteeriumid, eelkõige ELi liikmesuse nn Kopenhaageni kriteeriumid, ning rõhutab, et see on endiselt saavutustel põhinev protsess, mis eeldab asjakohaste reformide vastuvõtmist ja rakendamist, eelkõige demokraatia, õigusriigi, inimõiguste, turumajanduse ja ELi õigustiku rakendamise valdkonnas;

9.toonitab, et demineerimine ja lõhkemata lahingumoona likvideerimine on eeltingimused Ukraina ülesehitamiseks, sealhulgas põllumajandusliku tootmise taaselustamiseks, mis on riigi majanduse ning piirkondliku ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse jaoks hädavajalik; rõhutab, et see nõuab saastatud maa kindlakstegemist tõhusate uuringute abil; tuletab meelde, et kolmandik Ukraina territooriumist on praegu miinide ja lõhkemata lahingumoonaga saastunud; toonitab, et konflikti jätkumise tõttu ei kata praegused demineerimis- ja likvideerimispüüdlused nõudlust nende tegevuste järele; rõhutab, et demineerimist ja lõhkemata lahingumoona likvideerimist on vaja kiirendada, et oleks võimalik anda vajalikus ulatuses abi riigi nendele osadele, mida Venemaa agressioon on kõige rohkem mõjutanud; rõhutab vajadust tegeleda töötajate vähesusega, investeerides demineerimisega tegelevate töötajate värbamisse ja koolitamisse; rõhutab, et need jõupingutused nõuavad ulatuslikku ja pikaajalist rahastamist, mis katab ka kohesed vajadused nii lahingutegevuse käigus kui ka humanitaareesmärgil toimuva demineerimise järele;

10.rõhutab vajadust seada esmatähtsaks Ukraina jaoks ELi ulatusliku taastepaketi väljatöötamine, milles tuleks keskenduda riigile kohe antavale, keskpikale ja pikaajalisele abile, riigi ülesehitamisele ja taastamisele ning mis peaks veelgi aitama edendada majanduskasvu pärast sõja lõppemist; nõuab, et taastepaketti toetataks ELi poolse usaldusväärse ja piisava rahastamisega vastavalt vajadustele, ning ootab komisjoni ettepanekuid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta ja Ukraina taasülesehitamise püüdluste rahastamise kohta eelseisvatel aastatel rahastu „RebuildUkraine“ kaudu, kui see on loodud; tuletab meelde, et üks esmaseid vajadusi on kõige enam mõjutatud piirkondades elutähtsa taristu, nagu vee- ja elektrivõrkude, koolide ja haiglate taasülesehitamine;

11.toonitab seda, kui oluline on siduda Ukraina taastepakett riigi ELiga ühinemise ettevalmistamise ja käimasolevate riigisiseste reformidega; kordab, et kahjustatud taristu ja tööstusvõimsus tuleks taastada kooskõlas parema taastamise põhimõttega, mille eesmärk on edendada süsihappegaasivaba ja digitaalmajandust;

12.märgib, kui oluline on kohapealne nõuetekohane rakendamine, mille raames suudetakse hallata suuremahulisi ja pikaajalisi taasülesehitusprojekte; rõhutab vajadust Ukraina piisava haldussuutlikkuse ja rahvusvaheliste, eelkõige ELi ekspertide kohaloleku järele, et hallata taasülesehitusprojekte;

13.rõhutab, et tulevased taasülesehitustööd on enneolematult ulatuslikud ja vajavad palju rahalisi vahendeid; tuletab meelde vajadust range tingimuslikkuse ning selgete otsustamis-, pakkumis- ja lepingute sõlmimise menetluste järele; rõhutab läbipaistva juhtimisstruktuuri, aruandekohustuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja tõhusa järelevalvemehhanismi tähtsust; soovitab otsida inspiratsiooni nende spetsiaalsete taasülesehitamisega tegelevate organite edulugudest, kes on ühtlustanud ja koordineerinud ülesehitustöid, nt Euroopa Ülesehitusamet Lääne-Balkani riikides;

14.tuletab meelde, et taastepaketti peaksid ühiselt haldama EL, rahvusvahelised finantsasutused ja sarnaselt meelestatud partnerid, G7-riikide olulisel osalusel; väljendab heameelt selle üle, et Ukraina jaoks on loodud asutustevaheline abi koordineerimise platvorm kui rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise vahend taasülesehitamisega seotud püüdluste toetamiseks; rõhutab vajadust kaasata Euroopa Parlament vaatlejana; toonitab rahastajate ja Ukraina vahelise hea koordineerimise ja tööjaotuse tähtsust; rõhutab vajadust tagada Ukraina täielik vastutus taasülesehitusprotsessi eest, kaasates tihedalt kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke omavalitsusi;

15.soovitab tungivalt anda Ukraina kohaliku omavalitsuse esindajatele taastamismeetmete kavandamisel suur sõnaõigus; soovitab luua selge ja läbipaistva mehhanismi Ukraina kodanikuühiskonna kaasamiseks olulistesse otsustusprotsessidesse ning nõuab kodanikuühiskonna jätkuvat toetamist;

16.kutsub Ukraina valitsust üles jätkama kohaliku omavalitsuse tugevdamist, kusjuures see reform on pälvinud palju kiidusõnu nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, ning integreerima detsentraliseerimise reformi edu Ukraina parandamis-, taastamis- ja ülesehitusprotsesside üldisesse struktuuri;

17.rõhutab keskkonna- ja läbipaistvustingimuste tähtsust ülesehitustöös; nõuab kõige olulisemate keskkonnareformide elluviimist ning mõjusate meetmete kehtestamist keskkonna kaitsmiseks Ukraina ülesehitustöö ajal; rõhutab vajadust kasutada tulevaste taasülesehitusprojektide puhul keskkonnamõju hindamist; tuletab meelde vastuolulist Svidovetsi suusakuurordiprojekti, millega hävitataks Karpaatide mäeahelikus ligikaudu 1500hektarit põlismetsi ja vanu metsi;

18.hoiatab eelseisvate ülesehituspüüdluste kasutamise eest õigusaktide muutmiseks viisil, mis toob kasu teatavatele erahuvidele võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse arvelt, nagu linnaarendustegevust käsitleva seaduseelnõu nr5655 puhul;

19.palub komisjonil koostada mõjuhinnang selle kohta, kui tõhusalt on sanktsioonid takistanud Venemaa sõjategevust, ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise kohta; tuletab meelde, et EL on lisanud piiravate meetmete rikkumise kuritegude loetellu;

20.nõuab tungivalt, et EL, selle liikmesriigid ja nende liitlased suurendaksid kehtestatud sanktsioonide mõjusust, võtaksid kiireloomulisi meetmeid, et tõrjuda kõik katsed neist sanktsioonidest kõrvale hoida, ning töötaksid välja teisese sanktsioonimehhanismi, millega kõrvaldada kõik lüngad; mõistab hukka riigid, kes aitavad Venemaal vältida kehtestatud sanktsioonide mõju, ning nõuab, et EL esitaks mööndusteta süüdistused äriühingute, ühenduste ja üksikisikute vastu, kes osalevad sanktsioonidest kõrvalehoidmises;

21.kutsub komisjoni üles tegema koostööd nõukogu ja Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandjatega, et viia lõpule õiguskorra väljatöötamine, mis võimaldab konfiskeerida ELi poolt külmutatud Venemaa varad, sealhulgas Venemaa keskpanga varad, ning kasutada neid vahendeid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mitmesuguste tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas riigi taasülesehitamiseks ja ohvritele hüvitise maksmiseks; rõhutab oma veendumust, et kui sõda lõpeb, peab Venemaa olema kohustatud maksma talle määratud reparatsioone, tagamaks, et ta annab olulise panuse Ukraina ülesehitamisse;

22.tuletab meelde ohte, mis kaasnevad Ukraina jätmisega julgeoleku seisukohast nn halli tsooni, mis kutsuks Venemaad üles säilitama vaenutegevust pikas perspektiivis; on kindlalt veendunud, et Ukraina liikmesus NATOs mitte ainult ei hoiaks ära julgeolekuvaakumi, vaid pakuks ka mitmeid võimalusi, sealhulgas tugevdaks NATO sõjalisi võimeid, kuna lahingukogemustega ja lääneriikide varustusega Ukraina relvajõud annavad NATO-le märkimisväärset sõjalist lisaväärtust; on samuti veendunud, et see ühendaks ühiselt tegutsevad lääneriigid laiema tegevuskava ümber, mille eesmärk on tagada Euroopas püsiv rahu, kuna stabiilsete ja mitteagressiivsete demokraatlike riikide ala laiendataks veelgi ida suunas; on seisukohal, et see võib aidata ära hoida Venemaa võimalikke agressiivseid kättemaksuakte tulevikus ja peatada Venemaa uusimperialistliku ekspansionismi, hõlbustades seeläbi arutelu põhjalike poliitiliste muutuste üle Venemaal;

23.on veendunud, et kutse Ukrainale saada NATO liikmeks saadaks kõige võimsama signaali, mis sunniks Putinit ja Venemaa kõige veendunumaid imperialismi eestkõnelejaid lõpuks mõistma, et Ukraina ei ole enam nende käeulatuses; rõhutab, et pikaajaline stabiilsus on äärmiselt oluline püsiva rahu saavutamiseks ja tulevaste sõdade vältimiseks Euroopas ning et see sõltub sellest, kas Putini unistus imperialismist saab lahinguväljal lüüa ja hoitakse ära selle esilekerkimine tulevikus, ning demokraatia taastamisest Putini-järgsel Venemaal; toonitab, et Ukraina tulevane NATO liikmesus ei seisne mitte ainult Ukraina julgeoleku suurendamises ja tagamises, vaid ka selles, et aidata venelastel mitte end uuesti vangistada imperialistlikku nostalgiasse, ning et just sel põhjusel toetab Venemaa opositsioon seda, et Ukraina valib oma tee;

24.loodab, et eelseisvad tippkohtumised Vilniuses ja Washingtonis sillutavad teed sellele, et Ukrainale esitatakse kutse saada NATO liikmeks ning et ühinemisprotsess algab pärast sõja lõppu ja see viiakse lõpule võimalikult kiiresti, mis tugevdaks NATOt ja oleks uus samm Euroopas püsiva rahu saavutamiseks;

25.tuletab meelde ähvardavat väljakutset tegeleda Ukraina sõjaveteranide ja teiste Venemaa täiemahulise sissetungi ohvrite kannatustega, kellest paljudel on raskusi täieliku taasintegreerumisega ühiskondlikku ellu pärast sõja lõppu; kordab, et paljud neist vajavad rehabiliteerimiseks ja taasintegreerimiseks pikaajalist psühholoogilist ja meditsiinilist abi; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tuginema Ukraina pagulaste vastuvõtmisel nii ELi kodanike, elanike kui ka liikmesriikide poolt üles näidatud solidaarsusele ning uurima võimalusi, kuidas aidata Ukrainal tegeleda veteranide ja teiste ohvrite inimkannatustega;

26.soovitab Ukrainal mitte kiirendada valimistsüklit, ühendada valimisi ega teha oma valimisi käsitlevates õigusaktides rutakaid muudatusi; on veendunud, et sõja ja Ukraina tavapärase poliitilise elu praeguste häirete taustal osutuksid mis tahes otsused, mida võiks pidada riigis teatavat poliitilist jõudu soosivaks, kahjulikuks;

27.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale.

Viimane päevakajastamine: 14. juuni 2023
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika