Ϸվ

Resolutsiooni ettepanek - B9-0405/2023Resolutsiooni ettepanek
B9-0405/2023

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKolukorra kohta Mägi-Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu

2.10.2023-()

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli132 lõikele2

Željana Zovko, Andrey Kovatchev, Michael Gahler, Rasa Juknevičienė, David McAllister, Paulo Rangel, Andrius Kubilius, Isabel Wiseler‑Lima, François‑Xavier Bellamy, Vladimír Bilčík, Loucas Fourlas, Anja Haga, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, David Lega, Miriam Lexmann, Sven Simon, Michaela Šojdrová, Tom Vandenkendelaere, Tomáš Zdechovský
fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0393/2023

ѱԱٱܲ:
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik:
B9-0405/2023
Esitatud tekstid :
B9-0405/2023
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

9‑0405/2023

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Mägi-Karabahhis pärast Aserbaidžaani rünnakut ja jätkuvaid ähvardusi Armeenia vastu

()

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Armeenia ja Aserbaidžaani kohta, eelkõige 19. jaanuari 2023. aasta resolutsiooni Mägi-Karabahhi blokaadi humanitaartagajärgede kohta[1], 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni ELi ja Armeenia suhete kohta[2] ning 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni ELi ja Aserbaidžaani suhete kohta[3],

võttes arvesse väliskomisjoni esimehe, Lõuna-Kaukaasia riikidega suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi ning Euroopa Parlamendi Armeenia ja Aserbaidžaani alaliste raportööride 19. septembri 2023. aasta ühisavaldust Aserbaidžaani rünnaku kohta Mägi-Karabahhi vastu,

võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 29. septembri 2023. aasta avaldust inimeste sundrände kohta Mägi-Karabahhist,

võttes arvesse ELi kõrge esindaja 21. septembri 2023. aasta avaldust sündmuste kohta Mägi-Karabahhis,

võttes arvesse ELi kõrge esindaja 26. juuli 2023. aasta avaldust Aserbaidžaani ja humanitaarolukorra kohta kohapeal,

võttes arvesse kodukorra artikli132 lõiget 2,

A.arvestades, et 19. septembril 2023 algatas Aserbaidžaan provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni, mida ta nimetas „terrorismivastaseks operatsiooniks“ Mägi-Karabahhi enesekaitsejõudude vastu, kelle vastupanust ta kiiresti jagu sai; arvestades, et 20. septembriks 2023 olid Mägi-Karabahhi de facto ametivõimud ja Aserbaidžaan juba sõlminud relvarahukokkuleppe; arvestades, et selle sõjalise rünnakuga omandas Aserbaidžaan kontrolli valdava enamiku Mägi-Karabahhi osade üle, mis ei olnud pärast 2020. aasta 44-päevast sõda veel tema kontrolli all;

B.arvestades, et teadete kohaselt tapeti Aserbaidžaani sõjalise operatsiooni käigus Mägi-Karabahhi vastu üle 350 Armeenia tsiviilisiku ja haavata sai 400; arvestades, et on teateid kadunud inimeste kohta, mis tähendaks inimsusvastaseid kuritegusid;

C.arvestades, et Aserbaidžaaniga sõlmitud relvarahukokkuleppes leppisid Mägi-Karabahhi de facto ametivõimud kokku oma tsiviilinstitutsioonide lammutamises, enesekaitsejõudude desarmeerimises, kõigi relvade üleandmises ning kõigilt lahingupositsioonidelt ja sõjaväe valvepostidelt taandumises; arvestades, et Armeenia ei osalenud relvarahukokkuleppe läbirääkimistel;

D.arvestades, et 28. septembril 2023 kirjutas Mägi-Karabahhi de facto president Samvel Šahramanjan alla dekreedile, millega saadetakse alates 1. jaanuarist 2024 laiali kõik vabariigi struktuurid ja institutsioonid; arvestades, et alates 1. jaanuarist 2024 tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariiki enam ei eksisteeri;

E.arvestades, et Aserbaidžaani valitsus teatas, et tagab tsiviilelanikkonna õigused, sealhulgas haridus-, kultuuri-, usu- ja kohalike omavalitsuste valimistel osalemise õigused;

F.arvestades, et kuni 120 000 etnilisest armeenlasest elaniku väljaränne Mägi-Karabahhist algas kohe pärast sõjategevuse algust; arvestades, et teadete kohaselt on üle 100 000 armeenlase juba jõudnud Armeeniasse; arvestades, et Mägi-Karabahh jääb peagi ilma armeenlastest elanikest, kes on seal elanud sajandeid; arvestades, et Aserbaidžaani võetud kohustust austada kohaliku elanikkonna õigusi ei peeta usutavaks;

G.arvestades, et EL on eraldanud Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele humanitaarabina 5 miljonit eurot; arvestades, et rahaliste vahenditega aidatakse Mägi-Karabahhist Armeeniasse ümber asunud inimesi ja haavatavaid inimesi Mägi-Karabahhis; arvestades, et EL on alates 44-päevase sõja lõpust 2020. aasta lõpus andnud humanitaarabi 25,8 miljonit eurot; arvestades, et Armeenia valitsus on palunud ELilt abi, et toime tulla Mägi-Karabahhist saabuvate pagulaste sissevooluga;

H.arvestades, et Aserbaidžaani „ökoaktivistid“ blokeerisid 12. detsembril 2022 Laçıni koridori, mis on ainus tee Armeeniast Mägi-Karabahhi; arvestades, et blokaadi ajal jäeti eksklaav ilma oluliste teenusteta ja kaubatarneteta, nagu toit ja ravimid, ning esines elektrikatkestusi; arvestades, et ligikaudu 120 000 etnilisest armeenlasest elaniku elu muudeti talumatuks, mis viis humanitaarkriisini; arvestades, et 23. aprillil 2023 rajas Aserbaidžaan Laçıni koridoris ebaseadusliku kontrollpunkti, tugevdades veelgi oma kontrolli teede üle;

I.arvestades, et 9. novembri 2020. aasta kolmepoolse avalduse alusel, millega lõpetati 44-päevane sõda, pidi Laçıni koridor jääma Venemaa rahuvalvejõudude kontrolli alla, samas kui Aserbaidžaan pidi tagama Laçıni koridori mõlemas suunas liikuvate isikute, sõidukite ja kauba turvalisuse; arvestades, et Venemaa rahuvalvejõud mängisid kogu Laçıni koridori blokaadis passiivset rolli ega teinud jõupingutusi oma missiooni nõuetekohaseks täitmiseks; arvestades, et Laçıni koridori blokeerimine oli kolmepoolse avalduse rikkumine Aserbaidžaani poolt;

J.arvestades, et Mägi-Karabahhi konflikt algas Nõukogude Liidu lagunemise ajal 1988. aastal; arvestades, et esimene Karabahhi sõda lõppes 1994. aastal, kui Armeenia võttis kontrolli kogu piirkonna ja seitsme sellega piirneva territooriumi üle; arvestades, et 1992. aastal kuulutas Mägi-Karabahh välja iseseisvuse, mida ükski riik maailmas ei tunnustanud;

K.arvestades, et endine Mägi-Karabahhi autonoomne oblast on Aserbaidžaani rahvusvaheliselt tunnustatud osa, kus domineerivad etnilised armeenlased; arvestades, et Armeenia peaminister Nikol Pašinjan väljendas 22. mail 2023 oma riigi valmisolekut tunnustada Aserbaidžaani, sealhulgas Mägi-Karabahhi territoriaalset terviklikkust vastutasuks julgeolekutagatiste eest piirkonna Armeenia elanikkonnale kahe riigi vahelise rahuprotsessi raames;

L.arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel seadis sisse ühe kolmest Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste rahuläbirääkimiste tegevussuunast ning korraldab kavakohaselt Euroopa poliitilise ühenduse raames järgmise kõrgetasemelise kohtumise kahe juhiga 5. oktoobril 2023 Granadas;

M.arvestades, et Aserbaidžaani lääneosa ja Nahhitševani Autonoomse Vabariigi vaheliste side- ja maanteeühenduste blokeerimine on kolmepoolses avalduses osutatud lahendamata küsimus; arvestades, et kõigi piirkonna majandus- ja transpordiühenduste blokeeringust vabastamine Armeenia poolt tagaks Aserbaidžaani ja Nahhitševani Autonoomse Vabariigi vaheliste transpordiühenduste turvalisuse ning võimaldaks inimeste, sõidukite ja veoste takistamatut liikumist mõlemas suunas; arvestades, et Aserbaidžaan nõuab, et koridoril oleks eksterritoriaalne staatus, mis on Armeeniale vastuvõetamatu; arvestades, et see maanteeühendus – Zangezuri koridor – asub Armeenia ja Iraani piiril;

1.mõistab hukka Aserbaidžaani eelnevalt kavandatud ja põhjendamatu sõjalise rünnaku Mägi-Karabahhi vastu; rõhutab, et see rünnak oli lisaks tarbetu, kuna Aserbaidžaan, kes tugevdas oma positsiooni pärast 2020. aasta 44-päevast sõda, oli selgelt võtnud suuna, et taastada diplomaatiliste läbirääkimiste kaudu kontroll Mägi-Karabahhi üle; taunib asjaolu, et Aserbaidžaani rünnak kahjustab tõsiselt käimasolevat ELi vahendatud rahuprotsessi Armeeniaga;

2.tuletab meelde, et rünnak toimus olukorras, kus Mägi-Karabahhis valitses tõsine humanitaarkriis, kuna Aserbaidžaan oli viimase üheksa kuu jooksul blokeerinud Laçıni koridori, rikkudes Bakuus 9. novembri 2020. aasta relvarahukokkuleppega võetud kohustusi ja Rahvusvahelise Kohtu õiguslikult siduvaid määrusi;

3.väljendab solidaarsust Mägi-Karabahhi armeenlastest elanikkonnaga; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid pakuksid Armeeniale viivitamata kogu vajalikku abi, et tulla toime Mägi-Karabahhist pärit pagulaste sissevoolu ja sellest tuleneva humanitaarkriisiga ning pagulaste taasintegreerimisega Armeeniasse; tunnustab Armeenia ametivõime nende jõupingutuste eest anda abi ja peavarju Mägi-Karabahhist pärit üha arvukamatele pagulastele;

4.väljendab taas muret Aserbaidžaani sõjalise rünnaku tagajärgede pärast Mägi-Karabahhi tsiviilelanikkonnale, kes on nüüd sunnitud piirkonnast lahkuma;

5.nõuab rahvusvahelist sõltumatut uurimist Aserbaidžaani ametivõimude poolt etniliste armeenlaste vastu alates 19. septembrist 2023 Mägi-Karabahhis toime pandud väidetavate sõjakuritegude kohta, et tuua kohtu ette kõik süüdlased ja kehtestada nende suhtes sanktsioonid;

6.mõistab hukka Venemaa nn rahuvalvajate tegevusetuse ja selle riigi üldise rolli, kuna Venemaa on aastakümneid konflikti õhutanud ja kasutanud seda oma poliitilistes huvides;

7.kutsub Aserbaidžaani valitsust üles viivitamata ja tingimusteta vabastama ja repatrieerima kõik endised Mägi-Karabahhi ametnikud, sealhulgas endine Mägi-Karabahhi riigiminister Ruben Vardanjan, presidendi nõunik Davit Babajan ja kõik teised, kes vahistati ebaseaduslikult enne ja pärast 20. septembrit 2023;

8.väljendab heameelt rahvusvahelise kohaloleku loomise üle Mägi-Karabahhis ÜRO egiidi all, et jälgida olukorda kohapeal ja abistada allesjäänud kohalikku elanikkonda; kutsub Euroopa välisteenistust üles märkimisväärselt suurendama Armeenias läbiviidava Euroopa Liidu missiooni raames tegutsevate vaatlejate arvu ja paigutama nad Türgi piirile ning nõudma nende kohalolekut Armeenia-Aserbaidžaani piiri Aserbaidžaani poolel ja Mägi-Karabahhis;

9.tuletab meelde, et Aserbaidžaan vastutab täielikult kõigi selliste etniliste armeenlaste kogukonna liikmete õiguste ja julgeoleku austamise eest, kes otsustavad jääda Mägi-Karabahhi; nõuab nende kultuuri-, ajaloo- ja usupärandi kaitsmist kooskõlas UNESCO standardite ja Aserbaidžaani rahvusvaheliste kohustustega; nõuab, et Aserbaidžaan lubaks UNESCO missiooni Mägi-Karabahhis ja annaks talle vajaliku juurdepääsu kultuuripärandi hulka kuuluvatele paikadele, et teha kindlaks nende praegune olukord ja jätkata inventuuri; nõuab, et kaitstaks nende armeenlaste kogukonna liikmete vara, kes on otsustanud lahkuda, ning et koos Armeeniaga töötataks välja lahendus Mägi-Karabahhi mahajäetud vara hüvitamiseks; nõuab, et Aserbaidžaan teeks kõik endast oleneva, et võimaldada Mägi-Karabahhi etnilistest armeenlastest elanikkonnal turvaliselt tagasi pöörduda, ilma hirmutamiseta ja rahvusvahelise järelevalve all;

10.hoiatab Aserbaidžaani võimaliku sõjalise avantürismi eest Armeenia riigi vastu, näiteks nagu 2022. aasta septembris aset leidnud olukord, mille eesmärk on võtta jõuline kontroll Armeenia lõunaosa või muude Sjunikhi provintsi osade üle; arvestades, et kõiki selliseid meetmeid võib pidada aluseks ELi ja Aserbaidžaani suhete ümberhindamisele, peatades läbirääkimised Aserbaidžaaniga sõlmitava lepingu üle, jõustades Aserbaidžaani nafta ja gaasi hinnalae, peatades vastastikuse mõistmise memorandumi energiaalase strateegilise partnerluse kohta, peatades Aserbaidžaani osalemise idapartnerluses, kehtestades isiklikud sihipärased sanktsioonid kõigi Aserbaidžaani ametivõimude suhtes, kes on need otsused vastu võtnud ja ellu viinud, kooskõlas kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimiga, tehes lobitööd Aserbaidžaani tegevuse peatamiseks rahvusvahelistes organisatsioonides ja spordiföderatsioonides ning keelates Aserbaidžaanist pärit osalejad rahvusvahelistel kultuuri- ja spordiüritustel; kutsub Türgit üles takistama oma liitlasel Aserbaidžaanil võtmast ette selliseid vastutustundetuid tegusid;

11.toetab Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi käimasolevaid rahukõnelusi, mis olid algusest peale ebastabiilsed, kuid mida takistab nüüd tõsiselt hiljutine sõjaline operatsioon Mägi-Karabahhi vastu; tuletab meelde, et nende kahe riigi vahelisi suhteid on tõsiselt kahjustanud üle kolmekümne aasta kestnud konflikt, mida õhutas ja põhjustas Venemaa sekkumine; on veendunud, et kui Mägi-Karabahhis elavate armeenlaste õigused ja julgeolek ning juba põgenenud isikute õigus naasta on rahvusvaheliselt tagatud, ei ole see küsimus enam tähelepanu keskmes ning mõlemad riigid saavad luua heanaaberlikke suhteid, alustada pikka leppimisrada ja mitte alluda välisele sekkumisele; rõhutab, et väärikas ja püsiv piirkondlik rahu, mis säilitab mõlema riigi suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse, on naabruskonna stabiilsuse eeltingimus;

12.nõuab, et EL väljendaks tugevat toetust Armeenia demokraatlikult valitud ametivõimudele ja nende püüdlustele arendada vastupanuvõimet, julgeolekut ja demokraatlikke reforme, samuti tahtele vähendada sõltuvust Venemaa Föderatsiooni julgeolekutagatistest; on veendunud, et EL peab ära kasutama võimaliku geopoliitilise vaakumi tõttu avanevat võimalust ja esitama Armeeniale ambitsioonika koostöökava, ajakohastades kehtivat laiaulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut, kinnitades Armeenia tugevamalt lääne demokraatlike riikide kogukonda ja aidates tal arendada suhteid oma naabritega, eelkõige Türgiga;

13.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Armeenia valitsusele ja presidendile, Aserbaidžaani valitsusele ja presidendile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretärile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, UNESCO peadirektorile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Viimane päevakajastamine: 4. oktoober 2023
Õܲٱ𲹱-Privaatsuspoliitika