Pettustevastane võitlus ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse
ELi eelarvekontrollitegevus tugineb kahele põhimõttele: ühelt poolt tagada ELi eelarve nõuetekohane kasutamine ning teiselt poolt kaitsta liidu finantshuve ja võidelda kelmuse ja pettuse vastu. Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on volitused uurida ELi eelarvet kahjustavaid pettusi, korruptsiooni ja raskeid üleastumisi. OLAF tegeleb ka pettustevastase poliitika väljatöötamisega. Euroopa Prokuratuur uurib ELi eelarvet kahjustavaid õigusrikkumisi ja toob nende toimepanijad kohtu ette. Isegi kui nende peamine eesmärk ei ole rangelt liidu finantshuvide kaitsmine, pakuvad EUROPOL ja Eurojust lisatuge. Peatselt lisandub pettusevastasesse tegevusse veel üks detsentraliseeritud ELi asutus – Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA).
Õiguslik alus
- (ELi toimimise leping) artikli 310 lõige 6 ja artikkel 325 pettustevastase võitluse kohta;
- ELi toimimise lepingu artikkel287 Euroopa Kontrollikoja kohta;
- ELi toimimise lepingu artikkel86 Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024.aasta 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid;
- 16. detsembri 2020. aasta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, III osa;
- Euroopa Parlamendi kodukorra II osa 6. peatüki artiklid 94, 95 ja 96; V osa 1. peatüki artikkel 133, 2. peatüki artikkel 139 ja 4. peatüki artikkel 148 ning V lisa.
ä
Et kodanikud saaksid olla kindlad, et nende raha kasutatakse õigesti, peab EL koos oma liikmesriikidega kaitsma liidu finantshuve. Tähtis on ka jälgida ja kontrollida Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri tegevust ning toetada neid võitluses liidu eelarve täitmisel esinevate kelmuse ja pettuse ning õigusnormide rikkumise vastu.
Taustteave
Pettuste- ja korruptsioonivastane võitlus ning ELi finantshuvide kaitse ametlikustati 1988. aastal pettustevastase võitluse koordineerimise üksuse loomisega. Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon kehtestati nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga. OLAF loodi 1999.aastal. Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1939 asutati Euroopa Prokuratuur, mis alustas tegevust 2021. aasta juunis.
Need ning muud õigusaktid ja soovitused täidavad järgmisi eesmärke:
- tagada finantshuvide kaitse kriminaalõiguse ja haldusuurimiste abil, maksumaksjate raha kaitsmise tervikliku poliitika ja komisjoni pettustevastase võitluse strateegia abil;
- parandada OLAFi juhtimist ja tugevdada uurimiste menetluslikke tagatisi;
- toetada Euroopa Prokuratuuri.
Õܲپ
A. Pettustevastase võitluse mehhanismide parandamine
2004. aastal tehti algust esimese Heraklese programmiga. Heraklese eesmärk oli kaitsta ELi finantshuve, võideldes ELi eelarvet mõjutavate õigusnormide rikkumiste, kelmuse ja pettuse ja korruptsiooni vastu. Herakles I-le järgnesid Herakles II (2007–2013) ja Herakles III (2014–2020). Kõiki Heraklese programme haldas OLAF. Seoses uue mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027) võeti kasutusele uus . See programm on kavandatud kordama ja parandama programmi Herakles III ning see ühendatakse pettusevastase infosüsteemiga (AFIS) ja rikkumisjuhtumite haldamise süsteemiga (IMS). OLAFi hallatav programm toetab liikmesriike ja assotsieerunud riike (nt Ukraina) uurimisvaldkonnas ja sellega seotud valdkondades, et kaitsta liidu finantshuve, ning selle eelarve aastateks 2021–2027 on ligikaudu 181miljonit eurot.
on tehniline taristu kelmuse ja pettusega seotud teabe vahetamiseks liikmesriikide ja ELi haldusasutuste vahel. Sellega toetatakse tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide kohaldamist, pakkudes vahendeid teabevahetuseks ja abiks operatiivtegevuses kelmuse ja pettuse või korruptsiooni avastamiseks. on elektrooniline teabe jagamise süsteem, mis hõlbustab eri valdkondade rikkumisjuhtumitest teatamist. See süsteem on mõeldud liikmesriikidele ja ELi vahendite saajatele. IMS on AFISi osa ja seda kasutab praegu 35 riiki.
Parlament on toetanud komisjoni koostatud tegevuskava maksupettuse ja maksustamise vältimise vastase võitluse tõhustamiseks, mis esitati osana. See tähendaks, et tuleb välja töötada liikmesriikide endi ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise tõhustatud ja mitut valdkonda hõlmava koostöö ja kooskõlastamise strateegia. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ennetamise, varajase avastamise ja tollitransiidi järelevalve mehhanismide väljatöötamisele.
Uus on toiminud alates 1. jaanuarist 2024. Selles süsteemis peetakse arvestust piiriüleste maksete kohta ELis ning ELi mittekuuluvatele riikidele või territooriumidele tehtud maksete kohta. See võimaldab maksuhalduritel nõuetekohaselt jälgida käibemaksukohustuse korrektset täitmist ettevõtjalt tarbijale toimuvate piiriüleste kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul. Viimastel aastatel on parlament nõudnud komisjonilt tungivalt meetmeid, mis tagaksid liikmesriikides kõigi ELi vahendite saajate täieliku läbipaistvuse ning selle, et komisjon avaldaks oma veebisaidil kõigi vahendite saajate loetelu. Veel on parlament kutsunud liikmesriike üles tegema komisjoniga koostööd ning esitama talle täieliku ja usaldusväärse teabe liikmesriikide hallatavate ELi vahendite saajate kohta.
1.jaanuaril 2016 võttis komisjon kasutusele (EDES). Süsteemi kasutatakse liidu finantshuvide kaitsmiseks, st ebausaldusväärsete isikute ja üksuste avastamiseks, kes taotlevad ELi rahalisi vahendeid või kellel on juriidilisi kohustusi ELi institutsioonide, organite ja asutuste ees.
on IT-vahend, mida kasutatakse halduskontrollide ja juhtimise ettevalmistamiseks. Arachne suudab lisaks huvide konfliktide ja muude eeskirjade eiramiste avastamisele teha kindlaks projektist toetuse saajad, lepingud ja töövõtjad, kelle puhul on oht, et nad puutuvad kokku pettusega või panevad toime pettuse. Komisjon ja mitu liikmesriiki kasutavad praegust vahendit vabatahtlikkuse alusel eelarve jagatud täitmise raames ning taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks. 2024. aastal uuesti sõnastatud finantsmäärusega loodi õiguslik alus ajakohastatud andmekaeve- ja riskihindamisvahendile, mis tugineb Arachne olemasolevale versioonile. Seda andmekaeve- ja riskihindamisvahendit kasutatakse eelarve jagatud ja otsese täitmise korral. Kõik liikmesriigid peavad esitama vahendi andmed alates järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust (alates 2028. aastast). Komisjon peab hindama läbivaadatud vahendi valmisolekut 2027. aastaks, pidades silmas koostalitlusvõimet muude IT-süsteemide ja andmebaasidega, kasutajate vajadustele suunatud riskinäitajaid, tehisintellekti andmete analüüsimiseks ja tõlgendamiseks ning andmekaitset. Sellega seoses võivad nõukogu ja parlament kaasseadusandjatena uuesti arutada selle kohustusliku kasutamise võimalust.
Ka lepiti uuesti sõnastatud finantsmääruses kokku varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi kohaldamisala laiendamises, nii et see hõlmaks jagatud eelarve täitmist.
(finantshuvide kaitse direktiiv) on tugevdatud ELi eelarve kaitse taset, ühtlustades ELi finantshuve kahjustavate kuritegude määratlusi, karistusi ja aegumistähtaegu. Komisjon avaldab igal aastal aruande ELi finantshuvide kaitse kohta (), milles antakse hinnang aasta saavutustele pettustevastases võitluses ja ELi finantshuvide kaitsmisel.
B. Euroopa pettustevastane poliitika ja programmid
Euroopa Kontrollikoja toonitas 2019. aasta alguses avaldatud eriaruandes nr 01/2019 „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vajadus tegutseda“, et EL peab tõhustama võitlust kelmuse ja pettuse vastu ja komisjon peaks võtma selles osas juhtrolli ning läbi vaatama oma rolli ja vastutuse pettustevastase asutusena.
2019. aasta aprillis esitas komisjon (komisjoni pettustevastase võitluse strateegia), millega ajakohastati komisjoni 2011. aasta pettustevastase võitluse strateegiat. Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia on sisepoliitika dokument, mis on siduv ainult komisjoni talitustele ja rakendusametitele. Selles keskendutakse ELi finantshuvide kaitsmisele pettuse, korruptsiooni ja muude tahtlike rikkumiste ning tõsiste üleastumiste eest ELi institutsioonides ja asutustes. Uue strateegia eesmärk on parandada järjepidevust ja pettustevastase võitluse koordineerimist komisjoni eri talituste vahel. Ühtlasi peaks see strateegia sillutama teed andmepõhisematele pettusevastastele meetmetele järgmistel aastatel. Komisjoni pettustevastase võitluse strateegiale lisatud ajakohastati 2023. aastal, et lahendada probleemid, mis on seotud inflatsiooni, pandeemiajärgse taastumise, kliimamuutuste ja Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Tegevuskava koosneb nüüd 44 meetmest, mis on jagatud seitsmeks peatükiks ja mis viidi 2024. aasta lõpuks peaaegu täielikult ellu.
vastuvõtmisega kehtestati õigusriigi tingimuslikkuse kord, et kaitsta ELi eelarvet. Määrus koostati eesmärgiga võidelda õigusriigi põhimõtete jätkuvate rikkumiste vastu, mis mõjutavad ELi eelarvet. Määrus jõustus 1.jaanuaril 2021.
Institutsioonid
A. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)
OLAF on komisjonist sõltumatu amet. OLAF kujundab komisjoni pettustevastast poliitikat ja tal on volitused uurida ELi eelarvet kahjustavaid pettusi, korruptsiooni ja raskeid üleastumisi ELi institutsioonides. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlmisid 1999. aastal , et tagada OLAFi juurdluste sujuv toimimine. Osa neist reeglitest, mis on nüüdseks lisatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadesse, kohustab töötajaid OLAFiga koostööd tegema. Samuti nähakse ette teatav kaitse ametnikele, kes avaldavad teavet võimaliku kelmuse ja pettuse või korruptsiooni kohta.
võeti vastu 2013.aastal ja seda muudeti 2016.aasta juulis ning seejärel 2020.aastal. Muudetud määrusega tehti olulisi parandusi, mis on muutnud OLAFi tegevuse tõhusamaks, tulemuslikumaks ja suurendanud tema vastutust, tagades samal ajal tema uurimiste sõltumatuse. Varasemast selgemalt määratletakse kelmuse ja pettuse uurimise õigusraamistik. Lisaks sisaldab määrus järgmisi määratlusi: „eeskirjade eiramine“, „kelmus/pettus, korruptsioon ja muu liidu finantshuve kahjustav ebaseaduslik tegevus“ ning „ettevõtja“. Selles viidatakse põhiõiguste hartale, millega tagatakse õigus kaitsele ja menetluslikud tagatised, tunnistajate ja rikkumisest teatajate õigused ning juurdepääs protokollidele ja muudele asjakohastele dokumentidele OLAFi uurimiste ajal.
täpsustatakse OLAFi uurimisi seoses Euroopa Prokuratuuri loomisega, et tagada maksimaalne vastastikune täiendavus ja suurendada OLAFi uurimisülesannete tulemuslikkust muu hulgas kohapealse kontrolli, inspekteerimise, riiklike ametiasutuste abistamise, pangakontode andmete, OLAFi kogutud tõendite vastuvõetavuse, pettusevastaste koordineerimistalituste ja koordineerimistegevuse puhul.
B. Euroopa Prokuratuur
Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitletakse ELi toimimise lepingu artiklis 86, milles on sätestatud: „Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri.“
Määrus, millega asutatakse Euroopa Prokuratuur, võeti tõhustatud koostöö menetluse raames vastu 12.oktoobril 2017 ja see jõustus 20.novembril 2017. Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1.juunil 2021. Praegu osaleb seal 24 riiki.
Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu detsentraliseeritud prokuratuur, millel on ainupädevus uurida ELi eelarvet kahjustavaid õigusrikkumisi ja tuua nende toimepanijad kohtu ette. Euroopa Prokuratuuril on osalevates liikmesriikides ühtsed uurimisvolitused, mis põhinevad liikmesriikide õigussüsteemidel ja on nendesse integreeritud. 29. novembril 2024 allkirjastati Euroopa Parlamendi ja Euroopa Prokuratuuri vaheline koostöökokkulepe, mille eesmärk on luua koostöösuhted, et teha võitlus pettuste, korruptsiooni ja muude ELi finantshuve kahjustavate rikkumiste vastu võimalikult tõhusaks. Selle korraga lihtsustatakse ja selgitatakse parlamendi ja Euroopa Prokuratuuri vahelise teabevahetuse, parlamendiliikmete ja töötajate immuniteedi äravõtmise taotluste ning parlamendi ruumide ja arhiivide puutumatuse äravõtmise taotluste menetlust.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament on 29. aprillil 2021 vastu võetud ELi pettustevastase võitluse programmi (2021–2027) kaasseadusandja. Parlament oli kaasseadusandja ka finantshuvide kaitse direktiivi puhul, mille parlament ja nõukogu võtsid vastu 5. juulil 2017.
Igal aastal vaatab parlament läbi finantshuvide kaitse aruande ja selle kohta esitatud märkused ning koostab nende kohta resolutsiooni. Viimati selline resolutsioon võeti vastu 18.ᲹԳܲ2024.
Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon kuulab ära kontrollikoja liikmekandidaadid ja eelvaliku läbinud kandidaadid OLAFi peadirektori kohale. Neid ametikohti ei ole ilma parlamendis toimuvate kuulamisteta võimalik täita. OLAFi peadirektori nimetab ametisse Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist ning OLAFi järelevalvekomitee liikmed nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel.
Parlament ja nõukogu leppisid kokku ka Euroopa Prokuratuuri peaprokuröri ametisse nimetamises: 14.oktoobril 2019 nimetati sellesse ametisse Laura Codruƫa Kövesi.
Lisateavet selle teema kohta leiate eelarvekontrollikomisjoni veebisaidilt.
Alexandra Cynthia Jana Pouwels