Euroopa territoriaalne koostöö
Euroopa territoriaalne koostöö on ühtekuuluvuspoliitika eesmärk, millega püütakse lahendada piiriüleseid probleeme ja arendada ühiselt eri territooriumide potentsiaali. Koostöömeetmeid toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), eristades kolme laadi koostööd ehk piiriülest koostööd, riikidevahelist koostööd ja piirkondadevahelist koostööd.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 178 ning 17.detsembri 2013.aasta määrus (EL) nr 1299/2013.
Üäٳٱ
Euroopa territoriaalne koostöö on olnud ühtekuuluvuspoliitika osa alates 1990.aastast. Programmitöö perioodiks 2014–2020 võeti esimest korda Euroopa ühtekuuluvuspoliitika ajaloos vastu erimäärus, milles käsitletakse Euroopa territoriaalse koostöö meetmete toetamist ERFi vahenditest. Sel viisil on jätkatud ka programmitöö perioodil 2021–2027.
Euroopa territoriaalne koostöö on ühtekuuluvuspoliitika eesmärgina loodud lahendama üle riigipiiride ulatuvaid ja ühiseid lahendusi vajavaid probleeme ning arendama üheskoos eri territooriumide potentsiaali.
Ajavahemikul 2021–2027 arendatakse edasi piirkondadevahelist koostööd (Interreg), mis hõlmab partnerriikidega koostöö tugevdamist Interregi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ja i kaudu ning ja nende naaberriikide vahelise koostöö sihtotstarbelise tegevussuuna lisamist.
Euroopa territoriaalne koostöö aastatel 2021–2027
2021.aastal algas ELi uus mitmeaastane programmitöö periood. Euroopa territoriaalse koostöö reeglid aastateks 2021–2027 sätestati . Territoriaalse koostöö edendamise peamised eesmärgid on sel ajavahemikul koostööpõhise juhtimise tõhustamine ning Euroopa ohutuse ja julgeoleku tagamine. Aastatel 2021–2027 on Euroopa territoriaalsel koostööl neli komponenti (tegevussuunda).
- Piiriülene koostöö (Interregi tegevussuund A) toetab koostööd NUTS (statistiliste territoriaalüksuste liigitus) 3. tasandi piirkondade vahel, mis on vähemalt kahest liikmesriigist ja asuvad otse piiridel või nendega külgnevatel aladel. Selle eesmärk on lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühiseid probleeme ja kasutada ära piirialade seni puutumata kasvupotentsiaali, tõhustades samas koostööprotsessi liidu üldise harmoonilise arengu eesmärgil.
- Riikidevaheline koostöö (Interregi tegevussuund B) võimaldab koostööd suurematel riikidevahelistel territooriumidel või merepiirkondade ümbruses ning hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kuid mõnes programmis ka ELi mittekuuluvates riikides (nagu Island ja Liechtenstein), laienemis- ja naabruspoliitika partnerriikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel, et saavutada suurem territoriaalne integratsioon. Äärepoolseimate piirkondade tehtav riikidevaheline koostöö kuulub eraldi tegevussuuna alla. Interregi tegevussuuna B raames toetatakse mitmesuguseid investeeringuid projektidesse, mis on seotud innovatsiooni ning rohe- ja digipöördega.
- Piirkondadevaheline koostöö (Interregi tegevussuund C) toimib üleeuroopalisel tasandil, hõlmates kõiki ELi liikmesriike ja partnerriike. Selle raames luuakse võrgustikke, et arendada häid tavasid ning hõlbustada edukate piirkondade kogemuste vahetamist ja edasiandmist. See on vahend ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks.
- Äärepoolseimates piirkondades tehtava koostöö (Interregi tegevussuund D) eesmärk on võimaldada äärepoolseimatel piirkondadel teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil. Sel eesmärgil pakub Interregi määrus võimalust hallata nii välisfonde kui ka ERFi samade reeglite alusel. Sellest tulenevalt võib tegevussuuna D raames algatada projektikonkursse kombineeritud rahastamiseks ERFi ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi kaudu, mis on ELi peamine rahastamisvahend rahvusvaheliste partnerluste jaoks valdkondades, mis hõlmavad kestlikku arengut, kliimamuutusi, demokraatiat, valitsemistava, inimõigusi, rahu ja julgeolekut ELi naaberriikides.
Määrusega nähakse ette ka väljaspool ELi tehtav koostöö, mis edendab kestlikku arengut ja heanaaberlikke suhteid ELi liikmesriikide ning laienemis- ja naaberriikide vahel ning ELi äärepoolseimate piirkondade ja nende naabrite vahel. ELi väliskoostöö programmid hõlmavad ELi ja selle naaberriike ning aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele kolmes ELi poliitikavaldkonnas: ühtekuuluvuspoliitika, laienemispoliitika ja naabruspoliitika. Määrus hõlmab samuti koostööd Lääne-Balkani riikide ja Türgiga ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu, mille abil valmistutakse liidu liikmeks saamiseks ning toetatakse ühinemisprotsessi. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja kooskõlas ELi piiravate meetmetega on komisjon peatanud Venemaa ja Valgevenega tehtud koostöö Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide raames ja nende osalemise Interreg NEXT 2021.–2027. aasta programmides.
Programmitöö perioodil 2021–2027 eraldatakse Euroopa territoriaalsele koostööle ligikaudu 8 miljardit eurot (2018. aasta hindades ehk 2018.aasta rahalises väärtuses). Assigneeringuid jaotatakse järgmiselt:
- 72,2% (st kokku 5812790000 eurot) piiriüleseks maismaa- ja merendusalaseks koostööks;
- 18,2% (st kokku 1466000000 eurot) riikidevaheliseks koostööks;
- 6,1% (st kokku 490000000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks;
- 3,5% (st kokku 281210000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa territoriaalset koostööd reguleeriva määruse suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust ning seega sai Euroopa Parlament otsustada selle sisu üle võrdsetel alustel nõukoguga. Läbirääkimistel ühtekuuluvuspoliitika üle aastateks 2021–2027 pooldas Euroopa Parlament Euroopa territoriaalse koostöö programmide eelarve suurendamist ning lihtsamaid reegleid ja menetlusi. Euroopa Parlament toetas aktiivselt suurema toetuse andmist väikestele ja inimestevahelistele projektidele ning enamat keskendumist kliima- ja sotsiaalküsimustele. Euroopa Parlament pööras samuti erilist tähelepanu äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistele probleemidele.
2018. aastal tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa piiriülest mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis. Komisjon tegi ettepaneku luua vabatahtlik mehhanism, mis on mõeldud ELi maismaapiiridele naaberriikidega, et hõlbustada ühisprojekte, võimaldades vajaduse korral kohaldada naaberliikmesriikide õigusakte. Parlament kiitis komisjoni ettepaneku heaks, nõukogu seda aga ei teinud. Kuna liikmesriigid väljendasid muret selle vabatahtliku olemuse, halduskoormuse, olemasolevate mehhanismide tunnustamise ja põhiseadusele avalduva mõju pärast, otsustas nõukogu lõpuks töö ettepanekuga peatada.
Kahe järgnenud aasta jooksul keskendas regionaalarengukomisjon oma jõupingutused sellele, et tuua nõukogu läbirääkimiste laua taha või motiveerida komisjoni ettepanekut muutma. Lõpuks võttis parlament 2023.aasta septembris vastu resolutsiooni, milles kutsus komisjoni üles esitama muudetud ettepaneku, et leida mõlemale kaasseadusandjale sobiv lahendus. Parlament on seisukohal, et kui pidada silmas viimase aja suundumusi ELi-siseses tööjõu liikuvuses ning vajadust lahendada demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid probleeme, peaks liit tegema piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks suuremaid jõupingutusi. Resolutsioonis nõutakse ühtlustatud koordineerimisraamistikku, mis kõrvaldaks tõhusalt õiguslikud ja haldustakistused, töö dubleerimise ja tarbetu halduskoormuse.
Pärast parlamendi resolutsiooni avaldas komisjon 2023.aasta detsembris . Muudetud ettepanekus võetakse arvesse kahe kaasseadusandja muresid ja soovitusi, jäädes samal ajal kindlaks esialgsele eesmärgile kõrvaldada piiriüleseid kogukondi mõjutavad takistused. Ettepanekus esitatakse uus ja täiuslikum lihtsustatud menetlus ning nähakse ette sujuvam töövoog kooskõlas parlamendi resolutsioonis esitatud soovitustega. Ettepaneku kohaselt võivad liikmesriigid takistuste tekkimise korral ja kahepoolse või rahvusvahelise koostöölepingu puudumisel kasutada piiriülestes piirkondades haldus- ja õigusküsimuste lahendamiseks piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendit. Takistuste kõrvaldamine jääb siiski liikmesriikide asutuste pädevusse.Ettepanekus soovitakse luua ka piiriüleste koordineerimiskeskuste võrgustik parimate tavade vahetamiseks ja teadmiste jagamiseks.Euroopa Parlament ja nõukogu asuvad nüüd komisjoni ettepaneku üle läbirääkimisi pidama.
Lisateavet selle teema kohta leiate regionaalarengukomisjoni veebisaidilt.
Kelly Schwarz