RESOLUTSIOONI ETTEPANEKolukorra kohta Nicaraguas
12.6.2023-()
vastavalt kodukorra artikli132 lõikele2
Leopoldo López Gil, Gabriel Mato
fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekutRC-B9-0272/2023
9‑0272/2023
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Nicaraguas
()
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eelkõige 16.detsembri 2021.aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas[1], 9.juuni 2022.aasta resolutsiooni õigusemõistmise represseerimisvahendina kasutamise kohta Nicaraguas[2] ja 22.septembri 2022.aasta resolutsiooni Nicaragua ja eelkõige piiskop Rolando Álvarezi vahistamise kohta[3],
–võttes arvesse nõukogu määrusi ja otsuseid, milles käsitletakse Nicaraguas inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid, eelkõige nõukogu 10.jaanuari 2022.aasta otsust (ÜVJP) 2022/24, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas[4], ning nõukogu 14.oktoobri 2019.aasta määrust (EL) 2019/1716, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas[5],
–võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping)[6],
–võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni,
–võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
–võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10.oktoobri 2022.aasta avaldust viimaste diplomaatiliste sündmuste kohta ning kõrge esindaja pressiesindaja 10.veebruari 2023.aasta avaldust poliitvangide vabastamise kohta ja 16.veebruari 2023.aasta avaldust poliitiliste oponentide kodakondsuse äravõtmise kohta,
–võttes arvesse ÜRO inimõiguste eksperdirühma 2.märtsi 2023.aasta aruannet Nicaragua kohta,
–võttes arvesse kodukorra artikli132 lõiget2,
A.arvestades, et Nicaragua režiim on alates 2018.aastast süstemaatiliselt, korduvalt ja meelevaldselt vangistanud, ahistanud ja hirmutanud presidendikandidaate, opositsioonijuhte, usujuhte (eelkõige roomakatoliku kirikust) ning üliõpilas- ja maapiirkondade juhte, ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, ettevõtjate esindajaid ja teisi riigi kriitilisi sõnavõtjaid; arvestades, et olukord Nicaraguas halveneb jätkuvalt;
B.arvestades, et alates 2018.aastast on riiklikud repressioonid Nicaraguas kinnistunud ning neid iseloomustab süsteemne karistamatus inimõiguste rikkumiste eest, riiklike institutsioonide ja õigusriigi olukorra halvenemine ning täitev- ja kohtuvõimu vaheline kokkumäng;
C.arvestades, et 9.veebruaril 2023 saatis Nicaragua režiim välja 222poliitvangi, sealhulgas ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad, ning võttis neilt Nicaragua kodakondsuse, kuna nad „reetsid oma kodumaa“; arvestades, et nädal hiljem võttis Nicaragua režiim kodakondsuse veel 94teisitimõtlejalt ja konfiskeeris nende vara;
D.arvestades, et sellest ajast alates on Nicaragua režiim väsimatult ahistanud ja taga kiusanud poliitiliste teisitimõtlejate juriste ning on kehtetuks tunnistanud kuni 25tegevusluba;
E.arvestades, et poliitiliste teisitimõtlejate ja inimõiguste kaitsjate meelevaldne vahistamine on riigis endiselt norm; arvestades, et ÜRO andmetel on alates 2023.aasta maist poliitilistel põhjustel meelevaldselt vahistatud kuni 63inimest; arvestades lisaks, et režiim on välja töötanud uusi represseerimisvorme nökiirkohtuprotsesside kaudu, mis on järjekordne tõend selle kohta, et kohtusüsteem on režiimi kontrolli all;
F.arvestades, et Nicaragua režiim on üha enam rünnanud ja represseerinud katoliku kirikut, kellel oli 2018.aasta riiklikus dialoogis tähtis vahendaja roll ning kes on pidevalt nõudnud Nicaraguas rahulikku ja põhjendatud dialoogi; arvestades, et piiskop Álvarez on endiselt vanglas, hoolimata arvukatest üleskutsetest tema vabastamiseks; arvestades, et 12.märtsil 2023 teatas Nicaragua režiim, et ta katkestab sidemed Vatikaniga; arvestades, et sellele vastusena otsustas Vatikan oma saatkonna sulgeda;
G.arvestades, et 2.märtsil 2023 avaldas ÜRO inimõiguste eksperdirühm oma järelduse, milles märgiti, et Nicaragua valitsus paneb poliitilistel põhjustel tsiviilelanike vastu toime ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, mis on inimsusvastased kuriteod, ning et väidetavate kuritarvituste hulka kuuluvad kohtuvälised hukkamised, meelevaldsed kinnipidamised, piinamine ning kodakondsuse ja oma riiki jäämise õiguse meelevaldne äravõtmine;
H.arvestades, et alates 2018.aastast on Ortega-Murillo režiim sulgenud rohkem kui 3000tsiviilorganisatsiooni;
I.arvestades, et Nicaragua ja Venemaa on lähedased liitlased; arvestades, et alates Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja algusest Ukraina vastu on Ortega-Murillo režiim süstemaatiliselt toetanud Venemaa režiimi ÜRO resolutsioonides; arvestades, et 19.aprillil 2023 tänas Venemaa välisminister Sergei Lavrov oma ametlikul visiidil Nicaraguasse Nicaragua režiimi selle eest, et ta toetas Venemaa kandidatuuri vaatlejana nii Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduses (CELAC) kui ka Kesk-Ameerika integratsioonisüsteemis; arvestades, et Venemaa on toetanud Nicaraguat sõjavarustusega ja jätkab Venemaa sõjalise kohaloleku säilitamist riigis, mis on selge tõend Ortega-Murillo ja Putini režiimide vaheliste tugevate suhete ja vastastikuse toetuse kohta;
J.arvestades, et Nicaragua režiim tegi põhjendamatu otsuse saata välja ELi delegatsiooni juhi Nicaraguas ja katkestada diplomaatilised sidemed Madalmaadega; arvestades, et EL reageeris vastu, kuulutades Nicaragua esinduse juhi Euroopa Liidu juures persona non grata’k;
1.mõistab kõige karmimalt hukka Ortega-Murillo režiimi jätkuvad ja järeleandmatud repressioonid Nicaragua rahva vastu ning kordab oma jätkuvat ja vankumatut toetust Nicaragua rahvale;
2.kordab, et Nicaragua sügava poliitilise kriisi rahumeelne lahendus peaks olema kaasav ja sisukas riiklik dialoog; peab kahetsusväärseks Nicaragua režiimi korduva tagasitõmbumise ja soovimatuse sellist protsessi alustada; märgib, et Nicaragua režiimiga dialoogi pidamise hädavajalikud eeltingimused on vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamine, õigusriigi ja vabaduste taastamine ning represseerimise ja hirmu lõpetamine, meelevaldselt kinni peetud poliitvangide vabastamine, meelevaldselt ebaseaduslikuks tunnistatud erakondade õigusliku seisundi taastamine, riigist põgenenud isikute tagasipöördumine ilma eranditeta ja täielike tagatistega ning rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide tagasipöördumine riiki; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid läheksid kaasa kodanikuühiskonna praeguste ja tulevaste püüdlustega luua tingimused demokraatiale üleminekut edendavaks dialoogiks, järgides 2019.aasta märtsi kokkulepetes kehtestatut;
3.taunib poliitvangide sunniviisilist väljasaatmist 2023.aasta veebruaris ja nende kodakondsuse kehtetuks tunnistamist, mis on selgelt vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga15, millega kaitstakse igaühe õigust kodakondsusele ja keelatakse kodakondsuse meelevaldne äravõtmine;
4.mõistab hukka poliitvangide kuritarvitusliku kinnipidamise, kohtumõistmise tagatiste puudumise ja ebaseadusliku süüdimõistmise, mis on toimunud Nicaraguas alates 222vangi väljasaatmisest 2023.aasta veebruaris; väljendab muret selle pärast, et karistusõigusega manipuleeritakse ja kohtusüsteemi kasutatakse kodaniku- ja poliitiliste õiguste kasutamise kriminaliseerimise vahendina;
5.mõistab teravalt hukka asjaolu, et Nicaragua ametivõimud peatavad meelevaldselt juristide õiguspäraseid tegevuslube; rõhutab, et see õõnestab veelgi õigusriigi olukorda ja nõuetekohase menetluse tagatisi; juhib tähelepanu kohtusüsteemi jätkuvale ärakasutamisele ja kohtunike osalusele selles; kordab oma nõudmist lisada Nicaragua kohtunikud ja prokurörid kiiresti nende isikute loetellu, kelle suhtes EL on kehtestanud sanktsioonid, ning laiendada nende isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, ning lisada sinna Daniel Ortega ja tema sisering;
6.rõhutab kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja Nicaragua roomakatoliku kiriku liikmete keskset rolli;
7.nõuda kõigi poliitvangide ja teisitimõtlejate, eelkõige piiskop Álvarezi tingimusteta vabastamist;
8.kutsub Nicaragua režiimi üles kiiresti lubama rahvusvahelistel organisatsioonidel, sealhulgas Ameerika Inimõiguste Komisjonil ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürool riiki tagasi pöörduda, et inimõiguste olukorda jälgida;
9.kordab oma üleskutset Nicaragua režiimile rakendada ÜRO Inimõiguste Nõukogu 31.märtsi 2022.aasta resolutsiooni 49/3, millega luuakse üheks aastaks inimõiguste eksperdirühm, et teha järelevalvet usaldusväärsete, erapooletute ja põhjalike uurimiste üle, säilitada tõendeid ja tagada vastutusele võtmine alates 2018.aastast toime pandud raskete rikkumiste eest; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et see eksperdirühm on suutnud oma ülesandeid täita, mille tulemusena avaldati 2.märtsil 2023 aruanne; rõhutab, et eksperdirühma järelduste kohaselt on Nicaragua valitsus pannud tsiviilelanike vastu toime ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, mis on inimsusvastased kuriteod; kutsub neid järeldusi arvesse võttes ELi liikmesriike ja ÜRO Julgeolekunõukogu üles algatama kooskõlas Rooma statuudi artiklitega13 ja14 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu Nicaragua ja Daniel Ortega suhtes ametliku uurimise inimsusvastaste kuritegude eest;
10.kutsub Nicaragua režiimi üles tegema lõpu valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide meelevaldsele sulgemisele ning taastama kõigi meelevaldselt suletud organisatsioonide, erakondade, usuorganisatsioonide, meediaühenduste ja -väljaannete, ülikoolide ja inimõiguste organisatsioonide õigused ning tagastama kogu vara, dokumendid ja seadmed, mis on põhjendamatult arestitud, ning taastama nende õigusliku seisundi;
11.mõistab hukka Nicaragua režiimi tingimusteta toetuse Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu; rõhutab, et Nicaragua on üks Venemaa lähimaid liitlasi selles piirkonnas ja et ta saab kasu Venemaa sõjalisest abist, et oma elanikkonda veelgi represseerida;
12.nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu eesistujariik, kes korraldab ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumise, ei kutsuks Ortega-Murillo režiimi esindajaid üritusele osalema; kutsub Euroopa Ülemkogu eesistujariiki üles võtma endale kohustuse teha avaldus, milles nõutakse inimõiguste nõuetekohast austamist Nicaraguas, ning esitama riigi jaoks demokraatia tegevuskava;
13.nõuab, et EL seaks välistegevuse ja dialoogi kaudu jätkuvalt esikohale demokraatia, õigusriigi, võrdsuse ja meediavabaduse edendamise ning teeks koostööd rahvusvahelise kogukonnaga, et kaitsta Nicaraguas dialoogi, demokraatiat ja inimõigusi; palub ELi delegatsioonil Nicaraguas jälgida tähelepanelikult riigis toimuvat, sealhulgas jälgides kohtuprotsesse ning külastades vanglas või koduarestis viibivaid opositsiooniliidreid ja valitsuse kritiseerijaid; kutsub komisjoni üles tagama, et tema koostööabi suurendaks toetust kodanikuühiskonnale, eelkõige inimõiguste kaitsjatele, ning et see ei aitaks mingil viisil kaasa Nicaragua võimude praegusele repressiivsele poliitikale;
14.tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimislepingut silmas pidades järgima ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid; kordab oma nõudmist, et praegust olukorda arvesse võttes tuleb võtta kasutusele assotsieerimislepingu demokraatiaklausel;
15.palub esimeeste konverentsil anda luba teabekogumismissiooniks, et jälgida olukorda Nicaraguas;
16.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa– Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale, Vatikanile ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.