Humanitaarabi
Humanitaarabi on ELi välistegevuse valdkond, mis reageerib vajadustele inimtegevusest tingitud õnnetuste või looduskatastroofide tingimustes. Euroopa Komisjoni rahastab päästeoperatsioone ning koordineerib liikmesriikide poliitikat ja tegevust. Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad ELi humanitaarabi poliitika kujundamisel kaasseadusandjatena ning osalevad ülemaailmses arutelus humanitaartegevuse tõhustamise üle.
Õiguslik alus
(ELi leping) artiklis 21 on sätestatud kogu ELi välistegevuse põhimõtted (artikli 21 lõike 2 punkt g hõlmab humanitaarabi meetmeid).
Humanitaarabi andmise õiguslik alus on (ELi toimimise leping) artikkel 214.
Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 214 lõige 5.
Õigus- ja poliitikaraamistik
Humanitaarabi andmise, sealhulgas selle rahastamisvahendite eeskirjad on sätestatud nõukogu 20. juuni 1996. aasta humanitaarabi kohta. Kui muud õigusaktid vaadati mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 ettevalmistuste käigus läbi, siis seda määrust ei muudetud.
Humanitaarabi üldine poliitikaraamistik on esitatud (2007), millele on alla kirjutanud kõik kolm peamist ELi institutsiooni (Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament). Konsensuses määratakse kindlaks ELi ühine nägemus, poliitilised eesmärgid ja põhimõtted mitmetel teemadel, sealhulgas rahvusvaheline humanitaarkoostöö, humanitaarabi rahastamise hea tava, riskide vähendamine ja valmisolek, kodanikukaitse ning tsiviilvõimude ja sõjaväe vahelised suhted. Konsensus kinnitab veel kord ka nelja humanitaarabi põhimõtet: humaansus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus. Dokumendis nähakse ette kooskõlastatum ja sidusam lähenemine abi andmisele, ühendades humanitaar- ja arenguabi, et EL saaks kasvavatele vajadustele tulemuslikumalt reageerida.
ELi tegevus selles valdkonnas juhindub 2019. aasta . Sellega muudetakse 2013. aasta otsust, milles käsitleti ennetamist, valmisolekut, reageerimist ja finantssätteid. Nõukogu 15. märtsi 2016. aasta erakorralise toetuse andmise kohta liidus on sätestatud tingimused, mille korral liikmesriigid võivad ELi toetust taotleda. Selles on sätestatud, missuguseid meetmeid ja mil moel võidakse rahaliselt toetada.
Komisjoni 2021. aasta teatisega „“ (COM(2021)0110) soovitakse tugevdada ELi üleilmset mõju humanitaartegevuse valdkonnas, et rahuldada üha kasvavat vajadust humanitaarabi järele. See on probleem, mida COVID-19 pandeemia on veelgi teravdanud.
Euroopa Komisjoni Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO)
A. Ülevaade ja mõju
Mitmeaastasest finantsraamistikust eraldati humanitaarabi rahastamisvahendile 2021.–2027. aastal 11,6 miljardit eurot. EL on üks maailma suurim humanitaarabi andja. Liit rahastab suurema osa ülemaailmsest hädaabist inimtegevusest tingitud ja loodusõnnetuste ohvritele. Osa neist rahalistest vahenditest tuleb liikmesriikidelt, kuid märkimisväärne osa on pärit ELi eelarvest.
Komisjonis vastutab humanitaarabi ja elanikkonnakaitse eest Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (ECHO). Praegu on kriisiohjevolinik Janez Lenarčič. Tema juhtimisel keskendub ECHO toidu ja toitumise, peavarju, tervishoiu, vee ja sanitaartingimuste ning hariduse alasele humanitaarabile hädaolukordades. ECHO on loomisest saadik märkimisväärselt kasvanud ja praegu täidavad selle ülesandeid 40 kohapealse büroo töötajad mitmel pool maailmas.
Suuremat osa ELi humanitaarabi eelarvest kasutatakse kaudselt. ECHO ise humanitaarabiprogramme ei rakenda, vaid rahastab operatsioone, mida viivad ellu , nimelt valitsusvälised organisatsioonid, Ü鰿 asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Punane Rist / Punane Poolkuu. ECHO peamised ülesanded on eraldada rahalisi vahendeid, kontrollida rahastamise usaldusväärset juhtimist ning tagada, et partnerite kaubad ja teenused jõuaksid kannatava elanikkonnani tulemuslikult ja kiiresti, vastavalt tegelikele vajadustele.
Pärast loodusõnnetust või muud sündmust, mille tõttu on vaja humanitaarabi, hindavad ECHO humanitaarabi eksperdid esmalt olukorda kohapeal. Seejärel kantakse hindamise alusel raha kiiresti üle – see on ECHO tööd iseloomustav nn vajaduspõhine lähenemine. Abi antakse enam kui 200 partneri vahendusel, kellega ECHO on eelnevalt lepingud sõlminud. ECHO struktuuriga tagatakse rahaliste vahendite läbipaistev kasutamine ja partnerite aruandekohustus. Kuigi üldiselt jätkavad ELi humanitaarabi andmist liidu humanitaarpartnerid, võimaldavad elanikkonnakaitse mehhanism ja Euroopa humanitaarabiüksus ECHO-l piiratud määral katastroofide järgselt abi vajavatele riikidele otse abi anda, kui tavapärased humanitaarabi kohaletoimetamise mehhanismid ELi partnerite kaudu on ebapiisavad või kui nende suutlikkusest ei piisa.
2024. aastal panustab ECHO , et reageerida erakordselt suurtele vajadustele maailmas. Viimastel aastatel on ELi algset humanitaareelarvet täiendavate ümberpaigutuste abil korrapäraselt suurendatud, kusjuures rahalised vahendid tulevad eelkõige ELi solidaarsus- ja hädaabireservist ning teiste eelarveridade ümberpaigutamise arvelt.
Komisjon hoiatas oma 2021. aasta teatises, et lõhe üha kasvavate humanitaarvajaduste ja kättesaadavate rahaliste vahendite vahel kogu maailmas suureneb. See suundumus on jätkunud. 2023. aastal teatas , et abi vajab 363,3 miljonit inimest ja humanitaarabi rahastamiseks vajalikust 52,8 miljardist eurost on olemas ainult 38,4%. Samuti on probleem, et humanitaarabi rahastajate ülemaailmne arv on äärmiselt piiratud. panustasid kolm suurimat rahastajat – USA, Saksamaa ja EL – ülemaailmselt kättesaadavatest vahenditest 64%.
B. Poliitilised prioriteedid ja reageerimine COVID-19 pandeemiale
ECHO püüab parandada oma reageerimist hädaolukordadele ja annab ELi mittekuuluvatele riikidele abi ka selleks, et suurendada nende suutlikkust kriisidele reageerida ning aidata kaasa pikaajalisele arengule. Humanitaar- ja arenguabi koordineerimine ning kliimamuutuste, nälja ja vaesuse nõiaringist väljamurdmine on ELi peamised eesmärgid.
ECHO keskendumine vastupanuvõime tugevdamisele hõlmab ka . ELil on oluline roll katastroofiohu juhtimise kujundamises rahvusvahelisel tasandil. EL toetab 2015. aasta Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku ja avaldas 2016. aastal Sendai katastroofiohu vähendamise tegevuskava. Sellega püütakse saavutada, et poliitikavaldkondade kujundajad oleksid katastroofiohtudest teadlikud. Tegevuskavas on ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, mis puudutavad ohuteadlikkust, riskidega seotud investeeringuid, katastroofideks valmisolekut ja vastupanuvõimet. 2012. aastal avaldas komisjon teatise vastupanuvõime kohta, mis vaadati läbi 2017. aastal. Selle eesmärk on määratleda vastupanuvõime strateegiline käsitlus, mis võib suurendada ELi välistegevuse mõju.
Kuna pagulasi ja põgenikke on palju ning nende olukord sageli pikalt lahendamata, otsustas EL 2016. aastal töötada sundrände suhtes välja uue lähenemisviisi, mis oleks rohkem arengule suunatud. EL paneb suuremat rõhku sunniviisiliselt ümberasustatud isikute sotsiaal-majandusliku kaasamise toetamisele ning pikaaegse sundrände algpõhjuste käsitlemisele, võttes arvesse Ü鰿 pagulaste ülemvoliniku ja Maailmapanga pööratud tähelepanu .
ELil ja liikmesriikidel oli tähtis roll , mis toimus 2016. aasta mais Istanbulis. EL võttis endale 100 kohustust, et toetada humaansuse tegevuskava, mida Ü鰿 peasekretär tippkohtumisel esitles, ning rakendada humanitaarvaldkonna osalejate vahelist uuenduslikku kokkulepet (nn ulatuslik kokkulepe, „“), et rahastamine oleks tõhusam ja tulemuslikum. 2021. aastal tehti see ümber kokkuleppeks „Grand Bargain 2.0“ ja selles rõhutatakse õiglase ja põhimõttelise partnerluse tähtsust kohalike organisatsioonidega ning aruandekohustust abi vajavate inimeste ees.
Sooline integratsioon ja võitlus soolise vägivallaga on ECHO jaoks jätkuvalt väga tähtsal kohal, seetõttu on kehtestatud humanitaarabi operatsioonide jaoks soomõõdik. Veel üks keskne valdkond on hädaolukordades lastele hariduse andmine, kuna esikohale tuleb seada kõige kaitsetumad elanikkonnarühmad.
Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest on Euroopa Komisjon pidevalt suurendanud humanitaarabi andmist, mis ulatus 2020. aasta oktoobri seisuga 420 miljoni euroni. Sealhulgas on eraldatud vahendeid Maailma Terviseorganisatsiooni töö toetamiseks; operatsioonide kohandamiseks riikides nagu Colombia, Nigeeria ja Ukraina, et võtta arvesse pandeemiaga seotud vajadusi; raha Ü鰿 ülemaailmses humanitaarabi kavas tuvastatud vajaduste toetamiseks ning lisaraha ELi humanitaarabi tugevdamiseks erinevates riikides.
Parlamendi arengukomisjon pidas volinik Lenarčičiga mitu kohtumist, et kontrollida komisjoni humanitaartööd pandeemia mõju vastu võitlemisel arengumaades. 2023. aastal keskendus EL programmidele, mille eesmärk on aidata kaasa üleilmsele taastumisele pandeemia majanduslikest tagajärgedest, mis on selle aasta kestliku arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi põhiteema.
C. Muud vahendid ja ELi reageerimine 2022. aasta üleujutustele Pakistanis
ELi abi hõlmab veel kolme struktuuri. Need on , Euroopa solidaarsuskorpus ja uus õigusraamistik liidus hädaabi andmiseks.
- Algselt 2001. aastal loodud ELi elanikkonnakaitse mehhanism hõlmab nüüd ELi liikmesriike ja veel kuut osalevat riiki: Põhja-Makedooniat, Islandit, Montenegrot, Norrat, Serbiat ja Türgit. ELi mehhanism tugineb mitmele vahendile: 1), millega tagatakse osalevate riikide eelnevalt kindlaks määratud reageerimisvahendite vabatahtlik reserv ja struktureeritud protsess, millega tuvastada võimalikud puudujäägid suutlikkuses; 2), mis toimib põhikeskusena, hõlbustades kaitsega seotud sekkumiste koordineerimist ööpäevaringselt; 3)ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem, mille eesmärk on parandada veebipõhise ohuteadete rakenduse kaudu kommunikatsiooni hädaolukordades, ning 4) kiirelt rakendatav koolitatud ekspertide võrgustik. Elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdati 2019. aastal loomisega. See on uus vahendite reserv, mis toimis juba 2019. aasta metsatulekahjude ajal. Eeldatavasti laiendatakse selle kasutamist muudele valdkondadele, nagu meditsiinilised hädaolukorrad ning keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaintsidendid. Seda kasutatakse viimase abinõuna, kui liikmesriik on oma vahendid ammendanud ja teised liikmesriigid ei saa teda aidata, näiteks seetõttu, et neid on tabanud sama laadi katastroof.
- on ELi kõige uuem humanitaarabi andmise vahend. Euroopa humanitaarabiüksus suurendab sisuliselt kodanikukaitse mehhanismi suutlikkust. Esimest korda tegi komisjon ettepaneku Euroopa humanitaarabiüksuse loomiseks 2021. aastal ja see loodi 2022. aastal. Euroopa humanitaarabiüksus koosneb operatiivvahendite hulgast kiireks abistamiseks kriiside korral, kus traditsioonilised humanitaarabi andmise mehhanismid ELi partnerite kaudu või nende suutlikkus võivad olla ebatõhusad või ebapiisavad. Euroopa humanitaarabiüksusel on kolm vahendit: ühised logistikateenused, eelpaigutatud humanitaarabi varud ning tervishoiu- ja logistikaeksperdid. Neid kasutatakse hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse koordineerimisel, tuginedes kriiside eelnevale hindamisele. Alates Euroopa humanitaarabiüksuse loomisest on reageeritud enam kui tosinale kriisile.
- Euroopa solidaarsuskorpus (2021–2027) on uus programm, mis loob vabatahtliku tegevuse võimalusi humanitaarabi valdkonnas. See hõlmab 2014. aasta märtsis käivitatud eelmist käsitlevat algatust (mis loodi ELi toimimise lepingu artikli 214 lõike 5 alusel, milles nõutakse Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomist). Komisjon eraldab rahalisi vahendeid toetustena organisatsioonidele, kes valivad seejärel Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kaudu vabatahtlikuks tegevuseks välja noored (vanuses 18–30). Tugevdades ELi suutlikkust reageerida humanitaarkriisidele, võimaldab Euroopa solidaarsuskorpus nii noortel kui ka toetusi saavatel organisatsioonidel aidata lahendada sotsiaalseid ja humanitaarprobleeme Euroopas ja mujal. Selle eelarve perioodiks 2021–2027 on miljard eurot.
- Nõukogu võttis 15. märtsil 2016 vastu määruse erakorralise toetuse eraldamise kohta liidu piires, et reageerida pagulaskriisist põhjustatud raskele humanitaarolukorrale. Uus määrus võimaldab ELil abistada Kreekat ja teisi mõjutatud liikmesriike pagulaste humanitaarvajadustega tegelemisel. Määrust võib kasutada ka edaspidi, et reageerida erakorralistele kriisidele või raskete humanitaartagajärgedega katastroofidele, nagu tuumaavariid ja terrorirünnakud. Selle rakendamise eest vastutab ECHO.
ELi reageerimine 2022. aasta Pakistani üleujutustele on hea näide selle kohta, kuidas mõnda neist vahenditest kasutatakse ägeda kriisi korral. 2022. aasta juunist oktoobrini tabasid Pakistani tõsised äkktulvad. EL reageeris kolmel viisil:
- Ta tegi kättesaadavaks hädaabivahendid, mis ulatusid 2022. aasta oktoobris kokku 30 miljoni euroni. Need suunati erinevatesse humanitaarprogrammidesse, pakkudes abivajavates piirkondades erakorralist peavarju, toitu ja puhast vett, erakorralisi sularahaülekandeid ja põhilisi tervishoiuteenuseid.
- EL koordineeris kodanikukaitse mehhanismi kaudu ELi liikmesriikidelt saadavat abi, et hõlbustada abi tõhusamat kohaletoimetamist Pakistani.
- Ta eraldas 87 miljonit eurot, et toetada rahvusvahelisi jõupingutusi Pakistani pikaajaliseks taastamiseks. Neid vahendeid kasutatakse selleks, et parandada põllumajandusahelaid, tagada juurdepääs puhtale energiale ja tugevdada keskkonnasäästlikku ja kaasavat majanduskasvu Pakistanis.
Veel üks ELi humanitaarabi põhirõhk on olnud anda abi Ukrainale, et tulla toime raskustega, mille on põhjustanud Venemaa 2022. aasta sissetung. Alates 2022. aasta veebruarist on EL eraldanud rohkem kui 650 miljonit eurot sõjas kannatada saanud tsiviilisikute abistamiseks. Need vahendid on kulutatud inimeste toidu ja põhivajaduste katmisele, peavarju pakkumisele, tervishoiuteenuste pakkumisele ja muule. Ukrainale antav hädaabi on suurim operatsioon, mida ELi kodanikukaitse mehhanism seni on koordineerinud.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament tegutseb humanitaarabipoliitika valdkonnas koos nõukoguga kaasseadusandjana. Komisjon peab esildatud humanitaarabipoliitika (määruste kujul) õigusliku aluse üle läbirääkimisi nii nõukogu kui ka parlamendiga, kes need ELi seadusandliku tavamenetluse korras heaks kiidavad või tagasi lükkavad. Komisjoni rakendusmeetmed esitatakse samuti Euroopa Parlamendile, kellele on antud järelevalvevolitused. Parlamendisiseselt kuulub humanitaarabi arengukomisjoni (DEVE) pädevusse ning elanikkonnakaitse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) pädevusse.
Lisaks jälgib parlament humanitaarabi andmist ning püüab tagada, et eelarveline rahastamine vastaks paremini humanitaarabi vajadustele. Parlament on korrapäraselt ja ka hiljuti, oma 2023. aasta novembri resolutsioonis innovaatilise humanitaarabi strateegia loomise võimaluste kohta, pöörates tähelepanu praegustele ja unustatud kriisidele, juhtinud tähelepanu sellele, et humanitaarabi rahastamist on vaja suurendada, ning on nõudnud järjest suureneva lõhe kaotamist üleilmsete humanitaarabivajaduste ja kättesaadavate rahaliste vahendite vahel.
Arengukomisjon ja parlament tervikuna on samuti püüdnud oma arvamuste ja resolutsioonide, sealhulgas algatusraportite abil mõjutada komisjoni strateegilisi otsuseid ja poliitikasuundumusi, näiteks seoses ELi panusega ülemaailmsesse humanitaarabiteemalisse tippkohtumisse, hariduse andmisega hädaolukordades ja reageerimisega Ebola viiruse puhangule. Parlament vaatab läbi komisjoni iga-aastase tööprogrammi ja ECHO tegevusstrateegia. Kriisiohjevolinikku kutsutakse korrapäraselt osa võtma arengukomisjonis toimuvatest arvamuste vahetustest. 2007. aastal vastu võetud Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas vastab suuresti parlamendi kindlatele seisukohtadele. Euroopa Parlament on aktiivselt toetanud ka muid poliitikaküsimusi, näiteks vastupanuvõimet, toiduga kindlustatust ning humanitaar- ja arenguabi ühendamist.
Et tugevdada parlamendi järelevalvet humanitaarabi andmise üle, on arengukomisjon alates 2006. aastast määranud iga kahe ja poole aasta tagant alalise humanitaarabi raportööri. Praegu on raportöör Carlos Zorrinho (S&D, Portugal). Tema ülesannete hulka kuulub humanitaarabi eelarvehuvide kaitse, humanitaarabiprogrammide järelevalve ja tiheda kontakti hoidmine humanitaarabi andjatega.
Malte Frederik Hergaden