Varjupaigaõiguse tagamine
.
Euroopa Liidu eesmärk on kaitsta kõiki, kes põgenevad tagakiusamise või tõsise kahju eest oma riigis.
Kõik inimesed, kes on sunnitud põgenema oma riigist inimõiguste rikkumise või tagakusamise tõttu, võivad taotleda ELis varjupaika. 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon sätestab pagulasena tunnustamise hindamise üksikasjalikud kriteeriumid. Konventsioon hõlmab kõiki ELi liikmesriike ning neil on rahvusvaheline kohustus tagada kaitse tingimustele vastavatele inimestele.
EL integreeris rahvusvahelise kaitse saamise tingimused oma õigusaktidesse. Samuti laiendas EL rahvusvahelise kaitse mõistet, luues lisaks pagulaste kategooriale veel täiendava rahvusvahelise kaitse saajate kategooria, millega keelatati kollektiivne väljasaatmine ja kaitsti üksikisikuid väljasaatmise või väljaandmise eest riiki, kus neid ähvardab tõsine surmanuhtluse, piinamise või muu ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse oht.
Varjupaigaõigus on tagatud ELi põhiõiguste harta artiklis ja .
EL pakub ajutist kaitset ka juhul, kui kolmandatest riikidest saabunud inimesed ei saa oma päritoluriiki naasta. Näiteks pakuti Ukrainast põgenevatele inimestele kiiret ja tõhusat abi, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist sõda Ukraina vastu.
ELi liikmesriigid on kokku leppinud ühises Euroopa varjupaigapoliitikas, mis hõlmab ka täiendavat ja ajutist kaitset. 2024. aasta alguses seda ajakohastati, kui EL kinnitas 2026. aastal jõustuva.
Varjupaiga andmise menetlused peavad olema kõikjal liidus õiglased ja tõhusad. See on alus.
See süsteem koosneb mitmest eri õigusaktist, mis hõlmavad varjupaigamenetluse kõiki aspekte:
- Uus varjupaiga- ja rändehalduse määrus, mis asendab Dublini määruse ning keskendub solidaarsusele ELi liikmesriikide vahel.
- Uued ja selgemad varjupaigamenetlusi käsitlevad eeskirjad, mis tagavad varjupaigataotlejate parema kaitse.
- Täiustatud ja kiiremad menetlused kogu varjupaiga- ja rändesüsteemi ulatuses.
- Ajakohastatud ٳܱõٳܳپԲܲ käsitlev direktiiv, millega kehtestatakse varjupaigataotlejate elutingimuste ühised miinimumnõuded ning tagatakse, et taotlejatel on juurdepääs eluasemele, toidule, tööhõivele ja tervishoiule.
- Uus kvalifikatsiooni käsitlev määrus, milles on sätestatud, keda saab lugeda pagulaseks või täiendava kaitse saajaks, ning millega antakse toetusesaajatele mitmeid õigusi (elamisload, reisidokumendid, juurdepääs tööturule ja haridusele, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid).