合法博彩网站

Euroopa Liidu 眉hisele v盲lis- ja julgeolekupoliitikale (脺VJP) pandi alus 1993.听aastal ja seda on hilisemate aluslepingutega tugevdatud. Praegu aitab parlament j盲rjepidevalt kaasa 眉hise v盲lis- ja julgeolekupoliitika arendamisele, eelk玫ige kontrollides selle institutsiooniliste osalejate ja organite, st liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi, Euroopa v盲listeenistuse (EEAS) ning ELi eriesindajate ja ELi delegatsioonide t枚枚d. 脺htlasi annab Euroopa Parlamendi eelarvep盲devus 玫iguse m玫jutada 脺VJP ulatust ja kohaldamisala.

脺VJP areng aluslepingutes

Euroopa Liidu 眉hisele v盲lis- ja julgeolekupoliitikale pandi alus 1993.听aastal Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) ning selle eesm盲rk oli hoida rahu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, edendada rahvusvahelist koost枚枚d ning arendada ja tugevdada demokraatiat, 玫igusriiki ning inim玫iguste ja p玫hivabaduste j盲rgimist.

ELi lepinguga loodi nn kolme samba s眉steem, milles 脺VJP moodustas teise samba. 1997.听aasta Amsterdami lepinguga s盲testati t玫husam otsustusprotsess, millega n盲hti muu hulgas ette konstruktiivse h盲盲letamisest hoidumise v玫imalus ja kvalifitseeritud h盲盲lteenamus. Euroopa 脺lemkogu l玫i 1999.听aasta detsembris 眉hise v盲lis- ja julgeolekupoliitika elluviimiseks k玫rge esindaja ametikoha. 2003.听aasta Nice鈥檌 lepinguga tehti m玫ningad muudatused, et otsustamisprotsessi sujuvamaks muuta, ning volitati n玫ukogu otsuse p玫hjal 2001.听aasta jaanuaris loodud poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kriisiohjamisoperatsioonide 眉le poliitilist kontrolli ja andma sellealaseid strateegilisi suuniseid.

1.听detsembril 2009 j玫ustunud Lissaboni lepinguga sai Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ning pandi paika liidu v盲listeenistuse institutsiooniline 眉lesehitus. Lisaks likvideeriti 1993.听aastal ELi lepinguga kehtestatud kolme samba s眉steem. Lepinguga lisandus uusi 脺VJPs osalejaid, sh liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja ja komisjoni asepresident ning Euroopa 脺lemkogu alaline eesistuja. Moodustati ka Euroopa v盲listeenistus ning t盲iustati 眉hist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (脺JKP), mis on 脺VJP lahutamatu osa (l盲hemalt vt听5.1.2).

脺VJP 玫iguslik alus s盲testati ELi lepingus ja seda muudeti Lissaboni lepinguga. ELi lepingu V jaotise artiklid听21鈥�46 sisaldavad 眉lds盲tteid liidu v盲listegevuse kohta ning eris盲tteid 眉hise v盲lis- ja julgeolekupoliitika kohta. Liidu v盲listegevust k盲sitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) 5.听osa artiklites听205鈥�222. Lisaks kohaldatakse 7.听osa artikleid听346 ja听347.

Tulevikku vaadates tehti 9.听mail 2022.听aastal parlamendi presidendile, komisjoni presidendile ja n玫ukogu eesistujale esitletud ELi Euroopa tuleviku konverentsi l玫pparuandes ettepanek, et EL peaks parandama suutlikkust v玫tta vastu kiireid ja m玫jusaid otsuseid, eelk玫ige 脺VJP valdkonnas, r盲盲kides 眉hel h盲盲lel ja tegutsedes t玫eliselt 眉lemaailmse osalejana, edendades positiivset rolli maailmas ja tuues kriisidele reageerides kaasa muutused.

Euroopa Parlamendi v盲lispoliitilised volitused ja vahendid

Ehkki parlamendi ametlik roll v盲lispoliitilises otsustusprotsessis on piiratud, on ta algusest peale toetanud 脺VJP kontseptsiooni ja p眉眉dnud selle kohaldamisala laiendada.

ELi lepingu artikli听36 kohaselt peab liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja Euroopa Parlamendiga regulaarselt konsulteerima 脺VJP p玫hiaspektide ja -valikute k眉simustes ning teavitama parlamenti selle poliitikavaldkonna arengust. Parlament korraldab kaks korda aastas m玫ttevahetuse 脺VJP eduaruannete 眉le ning esitab n玫ukogule ja liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rgele esindajale k眉simusi ja annab neile soovitusi.

Parlamendi 玫igust olla 脺VJP/脺JKP k眉simustes teavitatud ja konsulteeritud tugevdati 2010.听aastal veelgi k玫rge esindaja avaldusega, mis k盲sitleb poliitilist vastutust ning mis oli lisatud parlamendi resolutsioonile Euroopa v盲listeenistuse loomise kohta. Avalduses n盲hti muu hulgas ette:

• suurendada nn 眉histe konsultatiivkohtumiste t盲htsust, mis v玫imaldab selleks volitatud Euroopa Parlamendi liikmete r眉hmal kohtuda oma kolleegidega n玫ukogu poliitika- ja julgeolekukomiteest, Euroopa v盲listeenistusest ja Euroopa Komisjonist, et arutada kavandatavaid ja k盲imasolevaid 脺JKP tsiviilmissioone;
• kinnitada parlamendi erikomisjoni 玫igust saada 2002.听aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel 脺VJPga ja 脺JKPga seotud konfidentsiaalset teavet;
• korraldada arvamuste vahetusi parlamendikomisjonide koosolekutel ja kuulamistel missiooni juhtide, delegatsioonide juhtide ja teiste ELi k玫rgemate ametnikega, sealhulgas arvamuste vahetusi v盲liskomisjonis (AFET) hiljuti ametisse nimetatud ELi delegatsioonide juhtide v玫i ELi eriesindajatega, keda parlament peab strateegiliselt oluliseks, ning teha seda enne, kui nad oma ametikohale astuvad;
• volitada k玫rget esindajat esinema v盲hemalt kaks korda aastas Euroopa Parlamendi ees, et anda aru 脺VJP/脺JKP hetkeseisust ning vastata k眉simustele.

Lisaks mainitud poliitilisele dialoogile rakendab parlament oma volitusi eelarvemenetluse kaudu. Parlament kui 眉ks kahest ELi eelarvep盲devast institutsioonist peab kinnitama 脺VJP iga-aastase eelarve. 脺VJP eelarve iga-aastase heakskiitmise raamistik ja p玫histruktuur ning aruandlusmehhanismid kehtestati 2020.听aasta detsembri institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini kohta. Parlament ja n玫ukogu v玫tavad komisjoni ettepaneku p玫hjal vastu 玫igusaktid, millega kehtestatakse ELi rahvusvahelise koost枚枚 ja abi rahastamise raamistik.

Parlament kontrollib regulaarselt Euroopa v盲listeenistuse tegevust ning annab v盲listeenistusele soovitusi struktuursetes k眉simustes, alates teenistuse geograafilisest ja soolisest tasakaalustatusest kuni tema suheteni teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistustega. Lisaks peab parlament regulaarset dialoogi k玫rge esindajaga ning teatavatesse piirkondadesse v玫i teatavates k眉simustes m盲盲ratud ELi eriesindajatega.

Parlamendil on oma roll ka rahvusvaheliste lepingute 眉le peetavate l盲bir盲盲kimiste ja lepingute t盲itmise j盲relevalves. Selliste lepingute s玫lmimiseks vajab n玫ukogu Euroopa Parlamendi n玫usolekut (l盲hemalt vt听5.2.1, 5.2.3).

Euroopa Parlamendi 脺VJPga seotud sisestruktuurid

Suur osa parlamendi sisulisest t枚枚st 脺VJP alal tehakse valdkondlikes parlamendikomisjonides, eesk盲tt AFET-komisjonis ja selle kahes allkomisjonis (julgeoleku ja kaitse allkomisjon (SEDE) ja inim玫iguste allkomisjon (DROI)). Lisaks on selle t枚枚ga seotud rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) ja arengukomisjon (DEVE). Need komisjonid kujundavad 眉hist v盲lis- ja julgeolekupoliitikat oma raportite ja arvamuste kaudu, andes soovitusi, vahetades missioonide ajal seisukohti kolmandate riikide kolleegidega ning kasutades parlamentaarset demokraatiat. Nad peavad ka korrap盲raseid arvamuste vahetusi 眉leilmsete ja piirkondlike organisatsioonide (sh 脺RO), teiste ELi institutsioonide, n玫ukogu eesistujariikide ja liikmesriikide parlamentidega.

脺VJP-alast t枚枚d teevad ka Euroopa Parlamendi delegatsioonid, kelle 眉lesanne on s盲ilitada ja arendada parlamendi rahvusvahelisi kontakte (eelk玫ige parlamentidevahelise koost枚枚 kaudu), edendades selle k盲igus ELi p玫hiv盲盲rtusi, sh vabadust, demokraatiat, inim玫igusi, p玫hivabadusi ja 玫igusriiki. Praegu on Euroopa Parlamendil 45 alalist parlamentidevahelist delegatsiooni, mis h玫lmavad parlamentaarseid 眉hiskomisjone, parlamentaarseid koost枚枚komisjone, muid parlamendi delegatsioone, parlamentaarseid 眉hisassambleesid ning delegatsioone mitmepoolsetes assambleedes.

Euroopa Parlamendi m玫ju 脺VJP-le

Euroopa Parlamendi kaasamine 脺VJPsse aitab t玫hustada selle poliitika demokraatlikku vastutust. Parlament on innukalt toetanud Lissaboni lepingu j盲rgset institutsioonilist struktuuri ning k玫rge esindaja, Euroopa v盲listeenistuse, ELi delegatsioonide ja ELi eriesindajate osat盲htsuse suurendamist, samuti sidusamat poliitikat ja tulemuslikumat 脺VJPd, sealhulgas sanktsioonide vallas. Dubleerimise ja ebaefektiivsuse v盲ltimiseks on parlament n玫udnud ELi v盲lispoliitika poliitiliste ja finantsvahendite suuremat sidusust.

Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse 脺VJP k眉simustes, ta teeb selle 眉le kontrolli ja annab sellesse strateegilise poliitilise panuse. Parlamendi tegevuse keskmes on t盲iskogu istungitel v玫i AFET-komisjonis k玫rge esindajaga korrap盲raselt peetavad arutelud olulistel v盲lispoliitilistel teemadel, eelk玫ige 脺VJP rakendamist k盲sitleva aastaaruande 眉le.

Oma 2023.听aasta resolutsioonis 脺VJP rakendamise kohta, mis v玫eti vastu 28.听veebruaril 2024, andis Euroopa Parlament ELi j盲rgmisele t盲idesaatvale v玫imule juhtn枚枚rid j盲rgmiseks ametiajaks v盲lispoliitika prioriteetide seadmisel, r玫hutades seejuures pidevalt volatiilset rahvusvahelist keskkonda. Resolutsioonis on v盲lja toodud mitmed v盲lispoliitilised probleemid听鈥撎齎enemaa j盲tkuv agressioonis玫da Ukraina vastu, suurte j玫udude vahelise konkurentsi s眉venemine, mis v玫ib 眉mber kujundada 眉lemaailmse v玫imutasakaalu, pidevad katsed 玫玫nestada mitmepoolset reeglitel p玫hinevat korda ning v盲lis- ja sisekriiside 眉ha suurem seos. Vastuseks sellele r玫hutas parlament, et EL peab v玫imendama 眉hist poliitilist tahet, tegema koost枚枚d liitlastega ja pakkuma maailma l玫unapoolsetele riikidele tajutavaid eeliseid, toonitades vajadust ennetava ja julge k盲sitluse j盲rele. 脺VJP paremaks kujundamiseks seati neli eesm盲rki:

• tegelemine Venemaa Ukraina-vastase agressioonis玫ja tagaj盲rgedega,
• ELi struktuuride, vahendite, v玫imete, fondide ja otsustusmenetluste j盲rkj盲rguline kohandamine,
• reeglitel p玫hineva mitmepoolsuse tugevdamine ja kaitsmine, ning
• huvide kinnitamine tugevate strateegiliste liitude ja sarnaselt meelestatud partnerluste arendamise kaudu.

Euroopa Parlamendi viimases iga-aastases resolutsioonis 脺JKP rakendamise kohta (l盲hemalt vt听5.1.2) ja iga-aastases resolutsioonis inim玫iguste ja demokraatia kohta maailmas (l盲hemalt vt听5.4.1) on esitatud veel olulisi seisukohti nendel teemadel.

Oma viimastes ELi v盲listegevuse institutsioonilise raamistikuga seotud poliitilistes juhistes tegi Euroopa Parlament oma 15.听m盲rtsi 2023.听aasta soovituses Euroopa v盲listeenistuse tegevuse ja ELi positsiooni tugevdamise kohta maailmas ettepaneku, et n玫ukogu, komisjon ja komisjoni asepresident ning liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rge esindaja parandaksid ELi v盲lispoliitika koordineerimist ja integreerimist ning ELi sisepoliitika v盲lism玫玫det. Samuti palus parlament tugevdada strateegilist koordineerimisstruktuuri, mis koosneb k玫igist asjaomastest volinikest, komisjoni asepresidendist ning liidu v盲lisasjade ja julgeolekupoliitika k玫rgest esindajast ning komisjoni ja Euroopa v盲listeenistuse talitustest, et tagada ELi v盲listegevuse sidusus, koostoime, l盲bipaistvus ja aruandekohustus. Parlament pooldas ka nii kui ka sisulist l盲bivaatamist. Parlament soovitas korduvalt t盲ielikult 盲ra kasutada ka kvalifitseeritud h盲盲lteenamust teatavates v盲lispoliitika valdkondadega seotud otsustes, nagu kogu maailmas rakendatav inim玫iguste rikkujate vastane ELi sanktsioonire啪iim, v盲lja arvatud t盲itevvolitustega s玫jaliste missioonide v玫i operatsioonide loomiseks, ning toetas sinnamaani konstruktiivse h盲盲letamisest hoidumise kasutamist koosk玫las ELi lepingu artikli听31 l玫ikega听1.

Lisaks palus ta anda v盲lisabi programmi kaudu. Euroopa tiim loodi vastusena COVID-19 眉lemaailmsetele tagaj盲rgedele ja see koosneb ELi institutsioonidest ning liikmesriikide ja v盲listest Euroopa rahastamisasutustest ja pankadest.

ELi v盲lispoliitika strateegiline raamistik ja Euroopa Parlament

K玫rge esindaja tutvustas 28. juunil 2016 Euroopa 脺lemkogule. ELi 眉ldine strateegia, mille r玫hk on julgeolekul, mille eesm盲rk on strateegiline s玫ltumatus ning milles k盲sitletakse Euroopa keskkonda p玫him玫ttekindlalt, kuid pragmaatiliselt, t盲hendab 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegiaga v玫rreldes olulist p玫him玫ttelist muutust. Euroopa Parlament osales 眉ldise strateegia konsultatsiooniprotsessis koos liikmesriikide, riikide parlamentide, ekspertide ja laiema 眉ldsusega.

ELi 眉ldise strateegia julgeoleku- ja kaitseaspekte t盲iendati oluliselt , mille Euroopa 脺lemkogu kiitis heaks 24.鈥�25.听m盲rtsil 2022. Euroopa julgeolekut ja 眉lemaailmset stabiilsust 盲hvardava strateegilise probleemi t玫ttu, mida p玫hjustab Venemaa sissetung Ukrainasse, on ELis toimunud p玫him玫tteline muutus ning hiljuti on 脺JKP ja kaitset枚枚stuse valdkonnas k盲ivitatud mitu uut algatust (l盲hemalt vt听5.1.2).

Lisaks koostas EL 2021.听aastal , et pakkuda kestlikke v玫imalusi 眉leilmsete taristuinvesteeringute tegemiseks ning tulla toime Hiina investeerimis- ja juhtimismudelist tingitud geopoliitiliste raskustega. Algatuse eesm盲rk on kaasata kuni 300听miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid 眉henduvuse eri sektoritesse kogu maailmas, edendades samal ajal ELi v盲盲rtusi ja 眉leilmseid reegleid. Parlament r玫hutas oma hiljutises resolutsioonis 脺VJP rakendamise kohta 2023.听aastal ka seda, 鈥濭lobal Gateway鈥� eesm盲rk on suurendada ELi 眉lemaailmset m玫juj玫udu ja n盲htavust. See algatus tugineb osaliselt ELi naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost枚枚 instrumendi 鈥濭lobaalne Euroopa鈥� vahenditele, mille maht aastatel 2021鈥�2027 on ligikaudu 80听miljardit eurot. Oma 12.听detsembri 2023.听aasta resolutsioonis naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koost枚枚 instrumendi 鈥濭lobaalne Euroopa鈥� rakendamise kohta v盲ljendas parlament heameelt suurema osa ELi v盲listegevuse koondamise 眉le 眉he instrumendi alla. Sellegipoolest oli parlament arvamusel, et kuigi see on muutnud v盲listegevuse lihtsamaks ning paindlikumaks ja t玫husamaks, ei ole sellega kaasnenud piisavat aruandekohustust ega l盲bipaistvust.

Lisateavet selle teema kohta leiate v盲liskomisjoni (AFET) veebisaidilt.

听

Michal Malovec

04-2024