Eelarvekontroll
ELi eelarvet kontrollitakse igas ELi institutsioonis ja liikmesriikides. Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Parlament teevad eri tasanditel üksikasjalikku kontrolli. Euroopa Parlament kontrollib igal aastal eelarve täitmist, et anda heakskiit Euroopa Komisjoni, teiste ELi institutsioonide ja ELi detsentraliseeritud asutuste tegevusele.
Õiguslik alus[1]
- artiklid287, 317, 318, 319, 322 ja 325;
- (vt eelkõige II jaotise 7. peatükk usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja tulemuspõhisuse kohta ning XIV jaotis välisauditi ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta);
- , mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (III osa);
- Euroopa Parlamendi kodukorra IIosa 6. ja 7.peatüki artiklid99, 100 ja 104; Vosa 2.peatüki artikkel134; Vlisa.
ä
Eelarvetoimingute ja finantskontrollisüsteemide seaduslikkuse, õigsuse ja majandusliku usaldatavuse ning Euroopa Liidu eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise (säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse) tagamine, kusjuures Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Parlament vastutavad ühtlasi ka eesmärkide saavutamise kontrollimise eest (tulemuslikkuse kriteeriumid).
Saavutused
A. Kontroll riiklikul tasandil
Tulude ja kulude esmast kontrolli teostavad suures osas riiklikud ametiasutused. Nad on säilitanud oma pädevuse, eelkõige traditsiooniliste omavahendite osas (vt teabelehte 1.4.1), mille kogumiseks ja kontrollimiseks on neil sissetöötatud kord. Eelarvekontroll toimub ühtlasi õigusnormide rikkumise ja pettuste vastase võitlusena (vt teabelehte 1.4.6). Jagatud eelarve täitmise korrale alluvate rahastamisvahendite, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi (mis koos moodustavad struktuurifondid) ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) tegevuskulusid kontrollivad samuti esmalt liikmesriikide ametiasutused.
B. Kontroll ELi tasandil
1. Sisekontroll
Igas institutsioonis teostavad kontrolli kõigepealt eelarvevahendite käsutajad ja raamatupidajad, seejärel institutsiooni siseaudiitor.
2. Väliskontroll: Euroopa Kontrollikoda (vt teabelehte 1.3.12)
Väliskontrolli teostavad liikmesriikide kontrolliasutused ja Euroopa Kontrollikoda, kusjuures viimane esitab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287 järgmised üksikasjalikud aruanded:
- kinnitav avaldus raamatupidamisaruannete usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;
- üldeelarve täitmise aastaaruanne, mis hõlmab kõikide institutsioonide ja allasutuste eelarveid;
- iga-aastased eriaruanded Euroopa Liidu asutuste ja organite kohta;
- eriaruanded eriküsimustes (tulemus- ja vastavusauditid);
- arvamused (uute või muudetud õigusaktide kohta, millel on ELi finantsjuhtimisele märkimisväärne mõju);
- ülevaated, mis hõlmavad poliitika- ja juhtimisteemasid, analüüsivad veel auditeerimata valdkondi või küsimusi või annavad teatavatele teemadele faktilise aluse;
- eelarveaastate 2019, 2020 ja 2021 kohta avaldas kontrollikoda aruande ELi eelarve üldise tulemuslikkuse kohta. Alates eelarveaastast 2022 lõpetas kontrollikoda sellise aruande avaldamise.
Kontrollikoda koostab korrapäraselt aruandeid ka laenutegevuse ja Euroopa Arengufondi (EAF) kohta. EAFi viimane eelarve hõlmas ajavahemikku 2014–2020, seejärel lisati EAF 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames ELi üldeelarvesse[2].
3. Kontroll poliitilisel tasandil: Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendi seisukoha koostamise eest vastutab eelarvekontrollikomisjon ja eelkõige on tema vastutusel järgmine:
- ELi ja EAFi eelarve täitmise kontroll;
- eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise sisemenetluse ettevalmistamine;
- ELi, selle institutsioonide ja muude liidu rahastatavate organite kontode ja bilansside sulgemine ning auditeerimine;
- Euroopa Investeerimispanga (vt teabelehte 1.3.15) finantstegevuse kontroll;
- mitmesuguste ELi rahastamisvormide kulutõhususe kontroll ELi poliitika elluviimisel;
- Euroopa Kontrollikoja liikmete ametisse nimetamine, võttes arvesse kontrollikoja aruandeid;
- ELi eelarve täitmisel esinevate pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumite uurimine, meetmete võtmine selliste juhtumite ärahoidmiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks ning ELi finantshuvide üldine kaitse;
- suhted kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuriga.
Eelarve täitmisele heakskiidu andmine
Kord aastas annab Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel heakskiidu komisjoni (ning teiste institutsioonide ja asutuste) tegevusele eelarveaasta n–2 eelarve täitmisel, olles eelnevalt muu hulgas läbi vaadanud komisjoni peadirektoraatide (ja teiste institutsioonide) iga-aastased tegevusaruanded, komisjoni iga-aastase haldus- ja tulemusaruande, hindamisaruande (ELi toimimise lepingu artiklil318 põhinev hindamisaruanne keskendub ELi programmide tulemustele, arvestades parlamendi ja nõukogu eelnevate aastate soovitusi), kontrollikoja aastaaruande ning komisjoni ja teiste institutsioonide vastused parlamendi esitatud küsimustele (ELi toimimise lepingu artikkel319). Seda protsessi nimetatakse parlamentaarseks kontrolliks eelarve täitmise üle ning selle eesmärk on tagada vastavus õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele ning usaldusväärne finantsjuhtimine. Parlamendi seisukoha nende aruannete suhtes valmistab ette eelarvekontrollikomisjon. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele lisatakse resolutsioon, mis sisaldab parlamendi tähelepanekuid ja soovitusi eelarve täitmise kohta.
Komisjon ja muud institutsioonid on kohustatud järgima Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides esitatud tähelepanekuid (ELi toimimise lepingu artikli319 lõige3 ja finantsmääruse artikkel262).
Tavaliselt arutab Euroopa Parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporteid täiskogu istungil enne 15.maid (finantsmääruse artikkel260). Hääletamine eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimub seega tavaliselt mai osaistungjärgul või – juhul kui hääletamine edasi lükatakse – oktoobri osaistungjärgul. Kui heakskiidu andmise ettepanek ei kogu häälteenamust või kui parlament otsustab otsuse tegemise (kevadel) edasi lükata, teavitab parlament asjaomaseid institutsioone või asutusi heakskiidu andmise otsuse edasilükkamise põhjustest. Asjaomased institutsioonid või ametid peavad võtma viivitamatult meetmeid, et kõrvaldada heakskiidu andmise otsuse tegemist takistavad asjaolud. Seejärel esitab eelarvekontrollikomisjon kuue kuu jooksul uue raporti koos uue ettepanekuga heakskiidu andmise või sellest keeldumise kohta.
Kuigi ELi toimimise lepingus viidatakse ainult komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisele, annab Euroopa Parlament läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli eesmärgil eraldi heakskiidu ka teiste institutsioonide ning organite ja iga asutuse või sarnase üksuse eelarve täitmisele (detsentraliseeritud asutuste ning avaliku ja erasektori partnerluste eelarve täitmisele heakskiidu andmise sätted on esitatud nende asutamismääruses). Parlament on alates 2009.aastast keeldunud heakskiidu andmisest nõukogu peasekretäri eelarve täitmisele, kuna nõukogu ei ole teinud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd. Euroopa Parlamendi otsused ja resolutsioonid Euroopa Liidu üldeelarve I jao (Euroopa Parlament) täitmisele heakskiidu andmise kohta adresseeritakse lõpuks parlamendi presidendile.
Euroopa Parlamendi roll
A. Pädevuse kujunemine
Ajavahemikus 1958–1970 andis nõukogu Euroopa Parlamendile teada, kas ta otsustas anda komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu või mitte. Aastal 1971 sai parlament õiguse teha nõukoguga eelarve täitmisele heakskiidu andmisel koostööd. Alates 1.juunist 1977, mil jõustus 22.juuli 1975.aasta alusleping, on raamatupidamisaruannetele heakskiidu andmise volitused ainult parlamendil ja nõukogu annab eelnevalt soovituse. Ühtlasi viib Euroopa Parlament vastavates komisjonides läbi volinikukandidaatide kuulamisi ning eelarvekontrollikomisjon kuulab ära kontrollikoja liikmekandidaadid, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektoriks pürgivad kandidaadid, kes on läbinud eelvaliku, ning OLAFi järelevalvekomitee liikmed. Neid ametikohti ei ole parlamendis toimuvate kuulamisteta võimalik täita. Samuti tuleb märkida, et OLAFi peadirektori määrab ametisse Euroopa Komisjon, kes kooskõlastab otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, ning OLAFi järelevalvekomitee liikmed nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel.
B. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse rakendamine
Euroopa Parlament võib otsustada heakskiidu andmise edasi lükata, kui ta ei ole mingis aspektis rahul sellega, kuidas komisjon on eelarvet hallanud. Heakskiidu andmisest keeldumist võib käsitleda nõudmisena, et komisjon astuks tagasi. Nii juhtus 1998.aasta detsembris: heakskiidu andmise ettepanek lükati täiskogu istungil toimunud hääletusel tagasi ning seejärel loodi viiest sõltumatust eksperdist koosnenud rühm, et uurida komisjoni vastu esitatud pettuste, juhtimisvigade ja onupojapoliitikaga seotud süüdistusi. 16.märtsil 1999 astus komisjon täies koosseisus tagasi.
Seoses heakskiidu andmisega komisjoni tegevusele Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel lisas Euroopa Parlament 2011. ja 2012.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse kaks uut aspekti. Need on kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimine, mis toimub üheaegselt tulemuslikkuse hindamisega (ELi toimimise lepingu artikkel318); ELi rahanduse hindamisaruanne, mis põhineb saavutatud tulemustel, ning säte, mille kohaselt võib heakskiidu andmise otsusesse lisada reservatsioone teatavate poliitikavaldkondade suhtes. Euroopa Kontrollikoda pidi 2019.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames avaldama esmakordselt viimase nelja aasta jooksul vastupidise arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Oma esimeses aruandes ELi eelarve üldise tulemuslikkuse kohta leidis Euroopa Kontrollikoda siiski, et kasutusele võetud korraga võib rahul olla. Parlament toetas Euroopa Kontrollikoja soovitust, et Euroopa Komisjoni teabe kvaliteeti tuleks veelgi parandada, ning rõhutas, et tulemus- ja mõjunäitajad sobivad tulemuslikkuse mõõtmiseks paremini kui sisend- ja väljundnäitajad.
2019.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus uuris parlament ka puudusi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) eelarve haldamises ja finantsjuhtimises ning leidis, et ameti selgitused olid ebapiisavad. Parlament otsustas lükata Frontexi eelarve täitmisele heakskiidu andmise 2021.aasta kevadelt edasi 21.oktoobrile 2021, mil täiskogu hääletas ameti eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, kuid paigutas 90miljonit eurot ehk ligikaudu 12% ameti kogueelarvest reservi. Neid vahendeid võib vabastada ainult juhul, kui Frontex täidab teatavad tingimused, nimelt võtab tööle 20 puuduvat põhiõiguste järelevalvajat ja kolm tegevdirektori asetäitjat, kes peavad olema nende ametikohtade täitmiseks piisavalt kvalifitseeritud, ning loob mehhanismi ELi välispiiridel aset leidvatest tõsistest juhtumitest teatamiseks ja toimiva põhiõiguste järelevalve süsteemi. Järgneva, 2020.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus lükkas parlament otsuse tegemise Frontexi raamatupidamise aastaaruande kohta edasi, sest leidis, et Frontex ei olnud täitnud parlamendi 2021.aasta oktoobris seatud tingimusi. Lisaks oli ametil tarvis tegeleda Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimise järeldustega ahistamise, väärkäitumise ja rändajate tagasisaatmise kohta ning anda tulemustest parlamendile aru. Viimastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes on parlament keskendunud taaste- ja vastupidavusrahastu kontrollinõuetele, rahastamisprogrammide kõrgetele veamääradele, ELi vahendite kasutamise läbipaistvusele (sealhulgas teave lõplike abisaajate kohta), valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsule ELi vahenditele ning ELi vahendite jälgimise kontrolli- ja järelevalveraamistiku tugevdamisele ebastabiilsetes või konfliktipiirkondades.
Nagu juba eespool sedastatud, peavad komisjon ning teised institutsioonid ja detsentraliseeritud asutused andma aru meetmetest, mis on võetud seoses Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides toodud tähelepanekutega. Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni meetmetest, mis on Euroopa Parlamendi tähelepanekute põhjal võetud, ja komisjon peab neid järelaruande koostamisel arvesse võtma (finantsmääruse artikkel262).
Parlamendi erikomisjonid aitavad samuti tagada, et ELi vahendeid kasutatakse tõhusalt ja et seejuures lähtutakse ELi maksumaksja huvidest. Eelarvekontrollikomisjoni liikmed on paljudel juhtudel pidanud arutelusid ka liikmesriikide parlamentide vastavate komisjonide esindajate, riiklike kontrolliasutuste ja tolliametite esindajatega.
Lisateavet selle teema kohta leiate eelarvekontrollikomisjoni veebisaidilt.
Diána Haase