Ϸվ

Koostöö kriteeriumid

Konverentsitõlge rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu näiteks Euroopa Parlament, erineb väga suurel määral muudest tõlkeliikidest, nt kontakt- või kohtutõlkest. Pikaajaline kogemus tõlkekursuse lõpetanutega on näidanud, et tõlkekursus peab vastama teatud standarditele, selleks et lõpetajad omandaksid vajalikud erialased oskused.

Soovitused õppekava koostamiseks:

  • Vähemalt 75% kursusest peaksid moodustama praktilised sünkroon- ja järeltõlkeharjutused, mis käsitlevad erinevaid eluvaldkondi.
  • Õppetööd peaksid läbi viima EL-i institutsioonide või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni akrediteeringuga praktiseerivad professionaalsed tõlgid. Eksameid peaksid samuti vastu võtma professionaalsed tõlgid.
  • Lõpetajad peavad diplomi saamiseks sooritama eksami nii järel- kui sünkroontõlkes.
  • Kursuse korraldamine ei tohiks sõٳܻ岹 osalevate üliõpilaste arvust ja diplomite osas ei tohiks kehtida kvoote.
  • Kursuse juhataja peaks samuti olema praktiseeriv tõlk, kes on pedagoogiliselt sõltumatu, tagamaks ülaltoodud tingimuste täitmist.

Neid tingimusi on kõige lihtsam täita, kui konverentsitõlkekursus ei sõltu muudest keele- või kirjaliku tõlke kursustest. Võõrkeele oskus on konverentsitõlke kursusele õppima asumise eelduseks, ent kursus peab olema avatud ka mittefiloloogiliste erialade lõpetajatele, kelle võõrkeele oskus on kursusel osalemiseks vajalikul tasemel.

Neid põhimõtteid tunnustavad ka rahvusvaheliste organisatsioonide tõlketalituste juhid, kes on allkirjastanud konverentsitõlkide õpetamise ühisdeklaratsiooni.

Ressursside olemasolul ja personalivajaduse korral võib Euroopa Parlament nõuetele vastavaid kursusi toetada pedagoogilise või rahalise abiga.

Ülikooli ja Euroopa Parlamendi suulise tõlke teenistuse vaheline partnerlus vormistatakse vastastikuse mõistmise memorandumina. Koostööd hinnatakse igal aastal ülikooli poolt esitatavate näitajate alusel.